Religioossete motiivide kadumisest ametlikelt jõulukaartidel
Avalike institutsioonide pühadekaardid on suurepäraseks väljenduseks ajastu vaimust, mis oma traditsiooni-vaenulikkuses muutub pahatihti lausa karikatuurseks.
Author: Varro Vooglaid
TriaLogos 2012: Vabadus ja vastutus harmoonia otsinguil
Tihti räägitakse vabadusest kui meie kalleimast varast ja olulisimast väärtusest. Samas ei osata aga sageli vastata, mida vabadus endast üldse kujutab. On see tõesti vaid võimalus teha ükskõik mida? Kindlasti mitte.
Kas riikliku kultuurilehe peatoimetaja õhutab avalikult vaenu?
Kaarel Tarand on pannud kirja otsekohese anti-religioosse manifesti, milles kutsub üles leppimatule religioonivastasele võitlusele. Tekib küsimus, kas siin pole mitte tegu vaenu õhutamisega?
Lastekaitsepäev ja silmakirjalikkus
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Mõned sõnad Ungari kaitseks
Püüdlus kaitsta suveräänsust ja kristlikke ühiskonnakorralduslikke põhimõtteid on toonud Ungari valitsuse peale vasakliberaalide viha ja rünnakud. Millised on nende rünnakute tagamaad?
Milline on Eesti parim ja milline halvim seadus?
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Demograafiline kriis kui suurim Eesti ees seisev väljakutse
Eestis sünnib juba paarkümmend aastat järjepidevalt sedavõrd vähe lapsi, et iga järgmine põlvkond on eelmisest ligi kolmandiku võrra väiksem. Seetõttu ähvardab Eesti rahvast hääbumine.
Mõned sõnad homoteema järjekordsest ‘õidepuhkemisest’
Õiguskantsler Indrek Teder väidab, et omavahel seksuaalselt läbikäivate samast soost isikute kooslust tuleks käsitleda perekonnana. Samas ei ole ta selle veidra vaate põhjenduseks esitanud ühtegi argumenti.
Surmakultuuri arhitektid
Ideedel on tagajärjed ja halbadel ideedel võivad olla kujuteldamatult rängad tagajärjed. Seega lasub meil kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes järgime ja toetame.
See ei ole demokraatia
Kui tahame elada demokraatlikus riigis, siis ei piisa selle nimetamisest demokraatlikuks; siis tuleb tagada poliitilise süsteemi sisuline tuginemine rahva tahtele ja selle orienteeritus ühisele hüvele.
Lehekülg 64 / 65