George W. Bush ja tüvirakud

USA president George W. Bush 2007. aastal. Foto: Ron Edmonds, AP/Scanpix

Oli see nüüd jumalik käsi või miski muu, aga 2001. aasta augustis võisid ameeriklased New York Timesi esiküljelt lugeda ootamatut uudist: “Teadlased loobuvad embrüote kasutamisest tüvirakkude uuringuteks”. George W. Bushi valitsusaja ühest olulisemast otsusest kirjutab Kenno Põltsam.

Oli aasta 2001 ning Valges Majas oli end sisse seadnud uus peremees, endine Texase kuberner Georg W. Bush. Üheksandal päeval kogunes Valge Maja Ovaalkabinetis sisepoliitika osakond, uus peremees seisis silmitsi oma esimese väljakutsega. Esindajatekoda ja Senat olid 1995. aastast alates igal aastal võtnud vastu õigusakte, mis keelasid riigi raha kulutamise uuringutele, mille käigus hävitati inimembrüoid. Seadust tunti Arkansase kongresmeni Jay Dickey järgi Dickey täiendusena. Seejärel andis Bill Clintoni valitsus välja uued õiguslikud suunised, mis tõlgendasid Dickey täiendust kui valitsuse heakskiitu embrüonaalsete tüvirakkude uuringute rahastamiseks.

1998. aastal eraldas Wisconsini Ülikooli teadlane esmakordselt embrüonaalse tüviraku, mis jagunedes tekitas paljusid uusi rakke. Üsna pea võttis Clintoni valitsus kasutusele Dickey täienduse uudse tõlgenduse. Advokaadid väitsid, et maksumaksjate dollareid võiks kasutada hävitatud embrüotest pärinevate embrüonaalsete tüvirakuliinide uuringute rahastamiseks seni, kuni hävitamist ennast rahastati eraallikatest. Riiklikud tervishoiuinstituudid (NIH) valmistusid neil tingimustel toetusi pakkuma, kuid Clintoni ametiaeg sai enne raha jaotamist läbi. Bush seisis seega ise kriitilise otsuse ees, kas lubada nende toetuste väljastamist või mitte.

Embrüonaalsed tüvirakud on eriline meditsiiniline varasalv, kuna need võivad muutuda mitmesugusteks rakutüüpideks. Embrüonaalne tüvirakk võib sarnaselt mitmeks haruks sirguva vääntaimeväädiga kasvada aju närvirakuks, südame lihaskoeks või teisteks organiteks. Need rakud tõotasid võimalikku lahendust erinevate haiguste ravimiseks – alates noorukite diabeedist ja lõpetades Alzheimeri või Parkinsoniga. Samas on embrüonaalsete tüvirakkude eemaldamiseks vaja embrüo hävitada. See tekitas moraalse dilemma: kas ühe inimelu hävitamine õigustaks lootust päästa sadu teisi? 1932. aastal ilmus Aldous Huxley romaan “Hea uus ilm” (“Brave new world”), mis kirjeldas maailma steriilse, rõõmutu ja tühjana. Täiusliku inimkonna loomine lõppes inimlikkuse hävitamisega. Üks Valge Maja nõunikest tutvustas Bushile seda raamatut ning see tekitas värskes presidendis kõhedust. Kontrast oli terav ja otsustada igal juhul keeruline.

“Vahel on meie erimeelsused nii sügavad, et näib, justkui jagaksime mandrit, kuid mitte riiki,” lausus Georg W. Bush oma ametisse vannutamise päeval, ning hiljem tõi ta tsitaadi ka oma autobiograafias välja. Bush ütles, et tegu oli millegi enama kui lihtsalt rahastamisküsimusega. Moraalsed küsimused olid rängad: kas külmutatud embrüo on inimelu? Kui jah, siis millised on meie kohustused kaitsta elu?

Bush kavatses tõmmata selge moraalse joone: riiklikke maksudollareid ei kulutata elu hävitamiseks meditsiinilistel eesmärkidel.

Peale tõsist vaagimist sel teemal otsustas Bush, et valitsus rahastab juba hävitatud embrüotest loodud tüvirakuliinide kasutamist uuringutes. Samal ajal paluti Kongressil suurendada ressursse eetilist vastuolu vältivate alternatiivsete tüvirakuallikate leidmiseks. Bush kavatses tõmmata selge moraalse joone: riiklikke maksudollareid ei kulutata elu hävitamiseks meditsiinilistel eesmärkidel. Lisaks loodi uus, erineva taustaga spetsialistidest koosnev presidendi bioeetika nõukogu.

Georg W. Bush tegi oma otsuse rahvale teatavaks. Tavaliselt pöördub president rahva poole kui sõjaväe ülemjuhataja, aga antud juhul rääkis ta kui rahva harija. Valdav osa kriitikast tuli parempoolsetelt ning üks konservatiivne aktivist võrdles presidendi otsust natside holokausti heakskiitmisega. Samal ajal kritiseeris demokraatide senaator John Kerry, kes hiljem, Barack Obama valitsusajal, oli riigisekretär ehk välisminister, embrüonaalsete tüvirakkude uuringutele seatud “karme piiranguid”. Bush osutas asjaolule, et selliseid piiranguid pole. Lisaks puudusid igasugused piirangud erakapitaliga seotud rahastamisele.

Oli see nüüd jumalik käsi või miski muu, aga 2001. aasta augustis võisid ameeriklased New York Timesi esiküljelt lugeda ootamatut uudist: “Teadlased loobuvad embrüote kasutamisest tüvirakkude uuringuteks”. Teadlased suutsid jätkata paljutõotavaid embrüonaalsete tüvirakkude uuringuid kõigest nelja geeni lisamisega täiskasvanu rakule ja vältida seni probleeme tekitanud moraalseid vastuolusid. Georg W. Bush oli enda sõnul siiralt rõõmus – tegu oli teadusliku läbimurdega. Nõnda uskusid inimesed 16 aastat tagasi, et tüvirakuuuringuid puudutava otsuse väljakuulutamisel saavad teadus ja eetika koos eksisteerida. Pärast Bushi uut pöördumist rahva poole 2001. aasta augustis nimetasid mitmed kommentaatorid seda tema presidendiaja tähtsaimaks otsuseks. Kaksiktornide rünnakuni oli jäänud pea kuu aega.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!