Poliitilist vastutust kui sellist praeguses Eestis ei eksisteeri. Reaalselt keegi seda ei võta, seda laialivalguvat mõistet kasutatakse vaid puru silma ajamiseks ja teeseldav poliitvastutus ei too kaasa „vastutaja" jaoks mitte mingeid moraalseid ega materiaalseid tagajärgi, kirjutab Ivan Makarov.
Olen eriti viimasel ajal püüdnud aru saada, mida tähendab poliitiline vastutus – nii üldse kui ka konkreetselt meie riigis. Aga, nagu ütlevad venelased – mida sügavamale metsa, seda rohkem küttepuid. Või paksemad partisanid.
Meie jaoks on see tarkus oma otseses tähenduses täiesti mõttetu, sest meie metsades on meeletult palju tuulele alistunuid puid, mis mädanevad täiesti kasutult. Mida sügavamale metsa, seda rohkem silm näeb sellist raiskuminekut, kuid proovi sa sealt midagi kaenlagi all kaasa võtta: kohe ilmub nagu maa alt mõni vintsi ja rohkete prožektoritega metsapill, sees morn laigulises kostüümis ja püssiga vend – ja täna õnne, kui tuled tulema ühes tükis ja mitte politseiauto tagumises osas. Kusagil lähedal varastatakse harvesteride abil tuhandeid riigipuid, aga varas ja kaabakas oled sina.
Kuid tuleme tagasi poliitilise vastutuse mõiste juurde. Mulle, ja ilmselt ka igale heatahtlikule tervemõistuslikule inimesele tundub, et poliitiline vastutus on see, kui poliitilist võimu omav rahva või seadusliku kogu poolt volitatud inimene vastutab selle eest, mida teeb – ja kui ei täida oma kohustusi, kuritarvitab võimu või oma rumaluse ja ebakompetentsuse tõttu tekitab ühiskonnale (riigile) moraalset või materiaalset kahju, siis vastutab ehk lahkub talle usaldatud positsioonilt ja korvab tekitatud kahju, kui just ei tule vastutada kriminaalkorras.
Seda võime me Eestis muidugi ainult unes näha. Mitte keegi ei lahku või siis pakutakse asemele midagi veel tulusamat. Mitte keegi ei korva enda tekitatud kahju, vastupidi – lahkumisel saadakse ulmelisi kompensatsioone. Jevgeni Ossinovski tekitas oma parimal juhul rumaluses piirikaubanduse ja sadu miljoneid kahju riigieelarvele. On see mees lahkunud poliitikast? Ei ole, vaid on ühe jalaga Tallinna linnavõimu tipus ja teise jalaga Riigikogus. On ta korvanud neid sadu miljoneid kahjumit? Seda ei suudaks ka tema naftaisa mitte.
On Siim Kallas kandnud poliitilist vastutust Põhja-Eesti pangast ja VEB-fondist haihtunud kümnete miljonite dollari eest? Ei ole. Poliitikast ei lahkunud, trahvi ei maksnud, vanglasse minekust rääkimata, kuigi oli Eesti Panga president. Asjaolud on salastatud nii tema kui ka ta tütre eluajaks.
Poliitilist vastutust ei kanna Eestis mitte keegi mitte kunagi, seda kasutatakse vaid suitsukatteks hämaratele intriigidele ja riigipöördele. Jüri Ratas võttis endale poliitilise vastutuse selleks, et hävitada Keskerakonna – Isamaa – EKRE eestimeelset valitsust selleks, et kohe ujuda pinnale reformierakonna karguna. Siis aga leiti veel alatum kaasosaline ja kogu keskerakonna seltskond sai sule sappa.
Uurides poliitilise vastutuse mõiste kasutamist, sattusin õiguskantsleri Ülle Madise poolt Õhtulehele 13. juunil 2016. aastal antud selgitustele riigiettevõtete juhtimisest: „Ministril on poliitiline vastutus. Kui minister tahab omada mõju riigiettevõtte üle, siis on tal äärmiselt kasulik tekitada nõukogu, kelle vastutus on ebaselge. Kui nõukogu liikmed saavad aru, et nende vastutus on konkreetne ja võib muutuda reaalseks, siis nõukogu tõenäoliselt enam manipuleeritav ei ole."
No häma ju, kusjuures mitte „tõenäoliselt", vaid kindlalt – nagu ka ülalmainitud nõukogu „ebaselge" vastutus. Suuri summasid oma „töö" eest võtavad selle liikmed välja vägagi vastutustundlikult, olles ses küsimuses manipuleerimiskindlad. Aga sama on ju ka pealinna munitsipaalvõimus: näiteks Yana Toomi väga kõrges eas ema kuulub (kuulus) mitmesse nõukogusse – haigla, innovatsiooni, transpordi alal. Ei tea, kui aktiivne oli ta nende sfääride laitmatu funktsioneerimise kindlustamisel, aga sealt sai ikka tuhandeid.
Missugune poliitiline vastutus, Šeherezaded? Üks poliitiline jõuk lüpsab Eesti pealinna juba mitukümmend aastat, ja eestlased ei saa mitte midagi teha, sest keskerakond on olnud aastaid Jedinaja Rossija ametlik liitlane, ässitas oma putinistidest kirjatsuradega venelasi eestlaste vastu, kihutas tagant 2007. aasta aprillisündmusi – ja püsis võimul tänu tänulike Venemaa kodanike häältele, kelle jaoks on ju puhas rõõm, kui vaenulikult Eesti riigilt jälle midagi varastatakse.
Missugusest EV kodanike ehk valijate poliitilisest vastutusest saab siin juttu olla? Eestlased ei saa kätte oma põhiseaduslikku õigust, kuna nende hääled on üleujutatud umbkeelsete Putini alamate häältega. Ja õiguskantsler räägib sealjuures Põhiseadusest, et nii peabki olema. No ei pea ikka küll, kui konstitutsiooni järgi on meie riik loodud selleks, et eesti rahvus, keel ja kultuur säiliksid läbi aegade. Õiguskantsleri jaoks on põhiseadus nagu mingi sulleri kaardipakk: seda märgistatud kaarti kasutan, teise aga lükkan rohelise kalevi alla.
Huvitav, kas õiguskantsler kannab poliitilist vastutust?
EV Põhiseaduses (paragrahv 59 „Seadusandlik võim kuulub Riigikogule") vilksatab selline väide, nagu „Riigikogu seisukoha eiramisel tuleb kõne alla valitsuse poliitiline vastutus."
Nii et valitsuse vastutus „tuleb kõne alla", mitte et „valitsus vastutab". Kõne alla tuleb, jah, nii et kärssab: aastakümneid jahume valitsuste poliitilisest vastutusest, tuhandetest suudest tuleb väävlisuitsu, ja kogu lugu: keegi ise ei lahku, kedagi kinni ei panda, mõni on seal juba mumifitseerunud.
Valitsuse infotunnid Riigikogus ja muud rahvaasemike kohtumised Kaja Kallase ja tema ministritega kujunesid alati riigikogulaste üle ilkumiseks, parlamendi liikmete läbisõimamiseks ja nende rahva poolt volitatud inimeste seisukohtade naeruvääristamiseks Siim Kallase tütre poolt.
„Poliitika puhul on mitmeid lähenemisviise, kuidas räägitakse poliitilisest vastutusest ja kuidas vastutust ka rakendatakse. Põhimõte on vastutuse puhul see, et erinevate ametlike ja mitteametlike protseduuride kaudu hoitakse demokraatiates valitsejaid vastutavana avalikkuse ees" (Philp, 2000).
Kas Eestis ei ole siis demokraatia? Kas meil hoitakse valitsejaid vastutavana avalikkuse ees? Kas Kaja Kallas vastutab selle eest, mida me lugesime tema huulilt? Tõesti?
Kas temaga koalitsiooniliselt ühtinud erakonnad Eesti 200 ja SDE kannavad nende toestatud jultunud valede eest poliitilist vastutust?
Kas nendele kolmele punase vaiba laotanud Isamaa kannab poliitilist vastutust? Kas Helir-Valdor Seeder on üldse kunagi poliitilist vastutust kandnud? Ei olnud mahti, sest oldi ju kogu aeg kaalukeeleks, nagu puuk põdra ühel kõrval, et metsaelukas teisele poole ei kalduks. Missugune poliitvastutus saab olla pühvli rasvaga libestatud valelikul kääbusel?
ERR avaldas 6. mail loo „Seeder: valitsuse sammude tõttu ei tohi ühiskonna nõrgimad kannatada".
Missuguse valitsuse sammude tõttu, Seeder? See on ju teie valitsus, Isamaa kaalukeelse ja libekeelse abiga kokkuklopsitud valitsus, millele tehti pärast valimisi vaid üksainus pisike iluoperatsioon papilloomi eemaldamiseks – asendati Isamaa teise samaväärse erakonnaga, oravad ja sotsid jäid kindlalt paika, isegi mõned ministrid on samad, peaministrist rääkimata.
Teie olete praeguse valitsusega partners in crime, koos valmistusite valimisteks, ajasite inimestele kelbast ja kaotasite – kõigepealt valimistel, siis aga koalitsiooni loomisel. Jah, see on teie valitsus, mille sammude tõttu „ühiskonna nõrgimad" kannatavad niikuinii. Nagu kannatasid paljud rahvad tänu oma reeturitele, nagu kannatas eesti rahvas laurustinide, allikute ja teiste kingisseppade riigireetmise pärast.
"Peretoetuste kärpimine, maksutõusud ja samasooliste abielud soovitakse kõik seadustena vastu võtta järgmise kuue nädalaga, kusjuures kahte eelnõud pole veel riigikogule ülegi antud. Tegu on arutu tormamisega, mis ei jäta aega ühiskondlikuks ega poliitiliseks aruteluks… Isamaa ei pea plaanitavaid seadusemuudatusi mõistlikuks ega vajalikuks, kuid oleme valmis istuma läbirääkimiste laua taha, et vältida parlamentaarset kriisi. Valitsuse sammudest ei tohi kannatada meie ühiskonna kõige nõrgemad ja enim abi vajavad," ütles HV Seeder oma erakonna volikogu istungil.
Ja Isamaa ongi jälle „valmis istuma läbirääkimiste laua taha". Et äkki saab midagi endale välja kaubelda, sest „meie ühiskonna kõige nõrgemad ja enim abi vajavad" on praegu libaisamaalased ise.
Isamaa distantseerus püüdlikult EKRE-st ja levitas rahvuskonservatiivide suhtes ilget laimu – ja kõik teised distantseerusid omakorda Isamaast, kelle teeneid hetkel ei vajata ja keda keegi ei hakka enam partnerina usaldama. Parimal juhul kasutatakse ära, nagu Isamaa ise kuritarvitas eestlaste usaldust.
Ei, poliitilist vastutust kui sellist praeguses Eestis ei eksisteeri. Reaalselt keegi seda ei võta, seda laialivalguvat mõistet kasutatakse vaid puru silma ajamiseks ja teeseldav poliitvastutus ei too kaasa „vastutaja" jaoks mitte mingeid moraalseid ega materiaalseid tagajärgi.