Objektiivi toimetus on veendunud, et presidendivalimistel hoogu saanud ja avalikkuse ees taas kord lahti rulluv erakondlik kombineerimisind ning tagatubade võim on oma aja ära elanud. Väljapääs on kodanike demokraatlike õiguste taastamine, muu hulgas presidendi otsevalimise näol.
Pärast presidendivalimiste esimese vooru hääletust ja viit puuduvat häält Eiki Nestori nime taga ütles Jürgen Ligi sõnad, mis võiks ilma pikema jututa kanda Eesti parteilise mõttevaramu kullafondi.
"Tahaksin isiklikult vabandada reetjate pärast, aga ei tea, kes, kus ega miks. Igal heal mehel on pealegi vaenlased ka oma erakonnas, huvi lihtsalt tüli tekitada ja käru keerata sinna lisaks," kirjutas praegune haridusminister Nestori Facebooki postituse kommentaariks.
Ligi näib viitavat "reetjate" motivatsioonile, mis tuli varjamatult poliitikute retoorikasse juba Reformierakonna kilekotiskandaali päevil. Probleemiks on "igavesti rahuldamatud" poliitikud, kes partei toitumisahelas usinalt ülespoole liiguvad, ent on oma senises positsioonis millegipärast pettunud, sest hüvesid pole olnud piisavalt. Taolisi on Ligi arvates nii sotside kui ka reformierakondlaste ridades. "Argipäevane rahu mureneb ses olukorras isiku- ja salajastel hääletustel kergesti. Aga häbi ja kahju mul on," tõdeb Ligi kokkuvõtlikult.
Analüüsides Jürgen Ligi avaldust, saame suurepärase kuvatõmmise partokraatia ladviku mõttemaailmast, kus tegutsemise peamiseks motivatsiooniks on maffialik toiduahela loogika ühendatuna hobbesiliku inimkuvandiga, mille järgi on inimlooma ainukesteks impulssideks kannatuse minimeerimine ning isikliku heaolu ja naudingu poole püüdlemine.
Aga kuhu jääb riigimehelik püüdlus pürgida rahva teenimisel ühise hüve edendamise poole? Unustage ära. Oluline on kombinatoorika ja omaenda erakonna edu, sest sellest sõltub otseselt ka erakonna liikme isiklik kasu. See on maailm, kus kategoorilise imperatiivi on asendanud moraalne maksiim "vorst vorsti vastu".
Teine tasand, mis Ligi kommentaarist ilmneb, on parteidistsipliini valikuline rakendamine, mis antud juhul omandab suisa variserliku kahepalgelisuse noote. Riigikogu liikmete õigus tegutseda oma südametunnistuse kohaselt lükatakse ette üksnes siis, kui parteidel on vaja läbi suruda otsuseid, mis on vastuolus nii ühise hüve kui ka valijate ootustega. Muul juhul ei püüta isegi mitte varjata, et Riigikogu liikmed on allutatud erakondade tagatubade diktaadile.
Sellisel juhul tekib küsimus, miks meil üleüldse on vaja 101 parlamendisaadikut, kui sama töö teeksid ära ka Riigikokku pääsenud erakondade esindajad, kes kasutaksid hääletusel oma erakonna häältesaagile vastavat kvooti. Tänase Riigikogu võiks sellisel juhul taandada kuue esindaja koguks, kus Reformierakonna esindajal oleks igal hääletusel kasutada 30 häält, sotsidel 15, IRL-il 14 häält ja nii edasi. Kui partokraatia on kord reegel, siis tuleks selline korraldus Eesti maksumaksjale kordades odavam.
Kombineerimistsirkuse ja tagatubade võimu poolt märgistatud presidendivalimiste perioodil muutub üha ajakohasemaks Riigikogu avaistungil 2001. aasta septembrist pärinev president Lennart Meri avaldus presidendi otsevalimiste taastamise olulisusest. Möödunud 15 aasta jooksul on Lennart Meri sõnad muutunud üha aktuaalsemaks ja neid tasub ikka ja jälle üle korrata:
"Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises. Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust. Sellest on kõnelnud ka eranditult kõik presidendikandidaadid. Mulle tundub, et vajadus anda inimestele vahetumaid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks on üldises võõrandumise õhkkonnas väljaspool kahtlust."
Nendes sõnades väljendub riigimehelik hoiak, mis ei pea oma rahvast haigeks ega rumalaks, vaid soovib kodanike demokraatlike õiguste laiendamise teel muuta ühiskonda sidusamaks ja teha otsevalimiste kaudu presidendist tõeliselt rahva tahtele rajanev institutsioon. On viimane aeg Meri pärand ellu rakendada ja presidendi otsevalimine rahva poolt põhiseadusesse sisse viia.
Kas keegi teab (väljaspool parteilist toiduahelat) kedagi, kes teab kedagi, kes seda ettepanekut ei pooldaks?