Valetamine on rumal tegevus ja sellega käib kaasas süsteemne paratamatus, et lolli jutu ajajad ning valetajad hakkavad lõpuks uskuma iseenda mittetarkust.
Teadusmaailmas on kirjutatud vähemalt sadu uurimusi, kuidas enesepettus võimendab inimeste valetamise suutlikkust ja valed enesepettust.
"Inimtekkelised kliimamuutused" toimuvad uue maailmakorra pärast
Kliima soojeneb ja see on hea. Tänu kliima soojenemisele, mis on tingitud päikesest ja inimtegevusest sõltumatutest geoloogilistest protsessidest, suureneb atmosfääris CO2 hulk. Suurem süsihappegaasi hulk on hea, sest selle tulemuseks on rohkem rohelust. Mitte ükski täie mõistuse juures olev inimene ei pea õigeks kontrollimatut saastamist ja lagastamist.
Eestis asutati mõned aastad tagasi kliimaministeerium, mille rajamise kõik ettekäänded, põhjendused ja õigustused on üdini valed.
Maad ja "laste tuleviku hävitavat" inimtekkelist kliimakriisi pole olemas. Rohepööre on tänaste "universumi kuningate" meeleheitlik katse lasta 320 triljoni dollari suuruse võlaga koormatud süsteemist pisutki, osutatud "sisalike" poolt kontrollitud moel, auru välja. Inimeste piinamiseks muutunud süsteemi rahustamise eesmärgiks on vältida süsteemi plahvatamist ja enda võimukadu. Rohepööre on jabur, sest inimeste piinamine ei vähenda mitte kuidagi süsteemi pingeid.
Osutatud auru välja laskmine – rohepööre, energiüleminek, roheline kurss, Agenda 2030/2050 jne – tähendab keskselt juhitud majandusega uusfeodalismi, kus heaolu jääb alles ainult pisikesele klikile ja tulevased põlved määratakse elama äärmiselt närust elu.
ÜRO Valitsustevahelise Kliimapaneeli teadus on ainult propaganda
Kliimaministeerium on väidetavalt rajatud puhtale teadusele. Paraku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide demokraatide ja tuhandete teiste institutsioonide kliimateaduses ja tegevuskavas pole mitte midagi, mis vastaks teadusliku protsessi nõudmistele. Kliimateadus selle Valitsustevahelise Kliimapaneeli (IPCC) versioonis on täpselt samasugune libateadus kui sooteadus. See pole "kõva", vaid ühiskonna ümber tegemiseks välja mõeldud eriskummaline sotsiaalteaduse haru.
Tänane kliimateadus ei oska ennustada pisemagi veetilga käitumist pisut pikema aja jooksul ja homset ilma, kuid selle kliimamudelid suudavad väidetavalt välja arvutada kogu Maa kliima tuleviku. Vähegi selgema mõtlemisega inimese jaoks on IPCC üks suur pettus ja selle mudelid teadust häbistav naeruväärsus. Inimesi on kliimaga hirmutatud 1960. aastatest peale ja seni pole mitte ükski ennustus tõeks osutunud. Lisades siia viimased okeanograafia uudised, siis suur osa Atlandi ookeanist külmeneb tohutu kiirusega ja mitte keegi ei saa aru, mis toimub.
Lühemalt: kliimaministeeriumiks on täpselt null põhjust. Õigemini, selle põhjused on sügava miinusmärgiga, ehk karjuvad iga päev üha kõvemini, kui rumalad on kiirkorras maapõue kütustest loobumine, tuuleparkide ja päikesepõldude ehitamine ning kõik muud miljon "kliimaasja". Energiaülemineku puu kõik viljad on üks suur mäda. Rohkem ja suuremate puude istutamine süsteemset roiskumist kuidagi söödavamaks ei muuda.
"Inimetekkelisi kliimamuutuseid" toetavad Hitleri nipid
Mis siis kliimapoliitikutel, nagu Yoko Alender ja Hanah Lahe, kliimaministeeriumi ametnikel, ennast tõde mitte otsiva kliimateaduse ree külge naelutanud teadlastel ja suurel hulgal kliimanoortel üle jääb?
Sellistel kliimainimestel polegi väga palju midagi teha. Üks võimalus on "juhe seinast välja tõmmata" ja oma eksimused üles tunnistada, aga see tähendab suure tõenäosusega sissetuleku ja staatuse kadumist ning nomenklatuuri hulgast välja heitmist. Teine võimalus on otsida varju Adolf Hitleri strateegilise kommunikatsiooni reeglitest.
Ameerika Ühendriikide psühhoanalüütik Walter Charles Langer koostas 1943. aastal toonaste julgeolekuteenistuste tarbeks Hitleri psühholoogilise ülevaate, milles loetleb muuhulgas üles tema propaganda aluspõhimõtted.
Teadusuuringu 51. leheküljel nimetatakse Hitlerit "propagandakunsti" meisterlikuks valdajaks ja tema strateegilise kommunikatsiooni põhitõed näevad välja järgmiselt:
- Avalikkusel ei tohi lubada kunagi maha jahtuda [propaganda peab olema lakkamatu].
- Ühtegi viga ja valet ei tohi tunnistada [IPCC kliimateadus ei eksi mitte kunagi].
- Mitte kunagi ei tohi leppida tõdemusega, et vaenlase juures võib olla ka midagi head [IPCC kliimateaduse kriitikutel ei tohi olla mitte milleski õigus].
- Kunagi ei tohi jätta ruumi alternatiividele [IPCC kliimateadus on Piiblit asendav pühakiri].
- Mitte kunagi ei tohi tunnistada enda süüd [IPCC asja ajavad kliimateadlased ja kliimapoliitikud ei eksi mitte kunagi, mitte milleski].
- Ühel ajahetkel tuleb keskenduda ühele vaenlasele ja süüdistada teda kõiges, mis läheb valesti [Putin].
- Inimesed usuvad pigem suurt valet [inimtekkelisi kliimamuutuseid] kui väikest pettust.
- Kui seda [suurt valet] korrutada piisavalt sageli, siis inimesed hakkavad seda varem või hiljem uskuma [inimtekkeliste kliimamuutuste ajupesu peab olema kõikehaarav ja lakkamatu].
Viimane punkt osutab köesoleva jutu alguses mainitud tõigale: propagandavaledest saab enesepettus, mis võimendab inimeste valetamisvõimet ja valed tagasisidestavad enesepettust.
Poliitilise teadliku enesepettuse eesmärgiks on reaalsuse moonutamine
Kliimapoliitikud, -teadlased, -noored ja kliimaministeeriumi ametnikud tegelevad sellise pettusega iga päev. Iga päev korrutatakse ühte valet teise otsa. Töö on lihtsalt selline. Kui alguses võib kogu teema paista välja viisil, et "ajame lolli juttu ja korjame raha kokku", siis varem või hiljem hakkab rumal jutt jutu ajajale endale pähe kinni.
2018. aastal teadusajakirjas Aju ja tunnetus ilmunud teadustöös "Kuidas valetamine mõjutab vanemate inimeste mälu" tõdetakse, et inimene jääb ette antud valesid uskuma üpris kiiresti. Mida vanem inimene, seda kiiremini.
Valede korrutamise eesmärgiks on "tõe illusioooni" loomine, selgitab psühholoog Tom Stafford.
Anna Elisabetta Galeotti on teinud teadustöö, mis on üllitatud raamatuna ja kannab pealkirja "Poliitiline enesepettus".
Raamatu tutvustuses kirjutatakse:
"Enesepettus, see tähendab reaalsuse moonutamist vastu olemasolevaid tõendusmaterjale ja vastavalt inimese soovidele. See kujutab endast ühte selgelt eristuvat valdkonda poliitiliste pettuste suures maailmas. … Käesolevas raamatus selgitab Anna Elisabetta Galeotti, kuidas enesepettus võib olla poliitiliste sündmuste, kus avalikkuse petmine seguneb poliitiliste ebaõnnestumistega, selgituseks. Alates valede asjade uskumisest tingitud halbadest otsustest kuni selliste uskumuste omakasupüüdliku iseloomuni ja viimaks avalikkuse petmiseni, mis on tingitud juhi enesepettusest."
2019. aastal alguse saanud – Isamaaga ühte parteiperekonda kuuluva – Ursula von der Leyeni rohepöörde Euroopa Komisjon on olnud nii majanduse kui inimõiguste vallas kohutav läbikukkumine. Peale 1990. aastaid pole olnud aega, kus "vabas" Euroopas oleks sellise ogaruse ja agarusega rünnatud inimeste põhiõiguseid ning Euroopa Liidu ajal pole olnud ametis niivõrd majanduse ja inimeste heaolu vaenulikku Komisjoni. Valetamine ja valede uskumine põhjustab muuhulgas ajuhaigust, mis ei luba näha, milliseid vilju milline puu kannab. Leyen ei kanna mitte midagi, mis "põske pista" sünniks, ometigi valiti ta taas Komisjoni juhiks.
Kliimapropagandast leiab vaimuhaiguse elemente
Korrates veelkord: kliimaministeeriumi tegevuse eeldused on uusmarksistliku uue maailmakorra ehitamiseks püsti aetud suur vale. Kui Alender ja kliimaministeeriumi ametnikud korrutavad järjekindlalt nürimeelseid valesid – inimtekkelised kliimamuutused on äärmiselt kahtlane teooria –, siis psühholoogias nimetatakse seda muuhulgas haiglaslikuks (patoloogiliseks) valetamiseks.
Vaimuravile pühendunud Newport Institute loetleb üle patoloogilise valetaja kümme tunnust:
- Valesid ehitakse suure hulga üksikasjadega.
- Räägitakse dramaatilisi ja väga ebatõenäoliseid lugusid.
- Rääkimise ajal nähakse välja ärevana.
- Valede paljastamise peale võetakse sisse kaitsepositsioon.
- Lugusid kogu aeg muudetakse ja küsimustele antakse hämaraid vastuseid.
- Valetatakse isegi siis kui selleks ei ole mingit põhjust.
- Valelt tabamine jätab patoloogilise valetaja näiliselt ükskõikseks.
- Inimeste petmise õnnestumine tekitab "kaifi".
- Teiste räägitud lugusid räägitakse enda lugude pähe.
- Sõnad ja teod ei lähe kokku.
Vaimutervise ettevõte FHEHealth selgitab haiguslikku valetamist:
"Patoloogiline valetamine on käitumismuster, mille raames inimesed valetavad krooniliselt ja kompulsiivselt. Haiguslik valetamine kannab veel nimesid luiskamisvoom (mütomaania) ja pseudologia fantastica. Haiguslik valetamine tähendab üldjuhul valetamist valetamise pärast."
Oxfordi vaimuhäirete käsiraamat täpsustab pseudologia fantastica olemust:
"Valetamine on osa loomulikust psühholoogilisest käitumisest; see võib olla tingitud häbi- ja süütundest ning tihti valetatakse vastuolude vältimise eesmärgil. Kuid pseudologia fantasticat iseloomustab ilukõneliste ja põnevate lugude loomine, mis aeg ajalt küündivad pea fanataasiamaailma ning mida räägitakse teistele mulje avaldamiseks."
Usk "inimtekkelistesse kliimamuutustesse" lõpeb paadumise ja kaosega
Nagu kõikide moraalinormide vastastaste vigadega, käib valetamisega kaasas nähtumus, mida nimetatakse "paadumiseks". "Paadumine" tähendab millestki, tavaliselt halvast ja pahelisest, visalt kinnipidavaks muutumist. Tõde ning aus teadus ei karda valgust ega kriitikat, need pole paadumisvõimelised.
Ajaloos pole mitte kunagi olnud juhust, kus valetamine või rumala jutu ajamine oleks laiemale ühiskonnale midagi head kaasa toonud. Petmine ja kummalise jutu ajamine on läbi ajaloo aidanud kurjamitel omakasu, kas siis võimu või vara näol, taga ajada. Kui tõde vaob, on kaotaja poolel inimkond.
Paadumine, nagu kõik kurjus, on iseennast võimendav protsess. Väikese vale varjamine nõuab suuremat valet ja see omakorda reeglipärast valetamist. Ühel hetkel läheb inimeses tööle enesekompensatsioonimehhanism, mis hakkab välistama kõike valedega mitte sobituvat teavet. Kui selline inimene juhtub olema võimul olev "rebane", siis lisandub sellele tsensuur, inimõiguste piiramine ja muu totalitaristlik vägivald. Mida kõik, kellel vähegi silmi, võisid pealt vaadata Covidi ajal. Valetamise peale käivituv enesekompensatsioonimehhanism hakkab tõrjuma igasugust valevaenulikku teavet, millega koos kaob ühiskonna immuunsüsteem ja tõde eiravat kogukonda ootab enne lõppu ees agoonia.