Nii nagu mehed, on ka naised võimelised põhjustama tohutut kurja ja suur "headus, õiglus ning hoolivus" annavad liigagi tihti päris elus tulemuseks kaose, leiab Karol Kallas.
Alljärgnev arutlus ei ole misogüünia palang ja nii nagu looduses jääb peale tasakaal, on igasuguses juhtimises omal kohal kaalutud mitmekesisus. Kuid nagu meestes domineerivad teatud loomuomadused ja naistes teised, siis väärastunud olukordades võivad kurjuse kaasa tuua mõlemad. Käesolev arutelu üritab osutuda, et just "naiselik" lähenemine, "naiste võim" ja "feministilik poliitika" on viimaste aastakümnete jooksul Euroopa Liidus põhjustanud kõige suuremaid õudusi.
Hiljuti sai üks Eesti juhtivpoliitik Lääne meedias kiita selle eest, et see on naine ja üks meie korporatiivse meedia nomenklatuurilaulik ristis tolle ilma igasuguse piinlikustundeta "sõjaprintsessiks". Kõnealune Eesti juhtivpoliitik poetas viidatud kiidulaulus mõtte, et "kui naised oleksid võimul, siis oleks vähem vägivalda".
Peale kahte aastat koroovaapartheidi ja tänast kolmanda maailmasõja ohtu võib selgelt väita, et normaalsusest on saanud uusnormaalsus ja maailm on märksa rohkem George Orwelli "1984" moodi kui see oli enne koroovat. Sellele võib veel lisada suure osa ühiskonnast hõlmanud massiformatsiooni psühhoosi ja arukad inimesed vaatavadki tõtt Hea Uue Ilmaga.
Orwell tegi oma düstoopias tähelepaneku, kes on vundament, kellele Partei ehitab uut maailmakorda: "Winstonile olid vastumeelsed peaaegu kõik naised, eriti aga noored ning nägusad. Just naised, ja eeskätt noored naised, olid Partei kõige fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja ketserluse väljanuuskijad."
Kui vaadata, kes on täna peamised progressiusu kuulutajad, ideoloogiliste vabaühenduste löögirusikas, ülikoolide sooidieoloogid ja uue maailmakorra ehitajad, siis vaatavad vastu eelkõige naised ja mõned eidestunud mehed. Progressiusk on kuri selle tõttu, et see eirab inimloomust, loomuõigust ja loodusseaduseid ning üritab vastu igasugust tervet mõistust paisata vana maailma varemetesse ning ehitada sellele üles uut totalitaarset maailmakorda.
Angela Merkel
Kui Merkel oli võimul, siis terve Europa kiunus vaimustusest kui toreda ja kindlakäelise juhiga on tegemist.
Paraku on Merkel, niivõrd-kuivõrd üks riigijuht milleski süüdi olla saab, üks suuremaid põhjuseid, miks Venemaa saab Ukrainas sõda pidada. Merkeli naiselik pool tahtis ära päästa kõik Saksamaa konnad ja siilid ning kogu Maa kliima, mille tõttu pidi see laskma põhja enda energiasõltumatuse ja ostma Venemaalt tohututes kogustes energiakandjaid.
Teine Merkeli kuritegu oma rahva ja terve Euroopa vastu on "wir schaffen das". Kui tänu progressiusuhullule Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale puhkes 2015. aastal Euroopas massisisserändekriis – mis kestab tänaseni – väitis see tante, et "me saame sellega hakkama". Naiselikust "headusest" ja kõigi abivajajate aitamissoovist võib ühelt poolt aru saada, kuid Euroopa pinnale jala maha panemine ei tee keskaegsete tõekspidamiste järele üles kasvanud inimestest hoobilt eeskujulikke eurooplasi, suurema osaga sisserännanutest pole Euroopal mitte midagi peale hakata ja selline suur asendamine toob pigem varem kui hiljem kaasa suurema paugutamise.
Rootsi Feministlik poliitika
Rootsi on oma "feministliku valitsemisega" põhjustanud riigis korrakaitsekaose ja selle, mida laste soosandistamine ühiskonnaga pikemas perspektiivis teeb, värdtibusid saab tulevikus veel pikka aega üles lugeda. Riigis on tänaseks ligi sadakond "haavatavat piirkonda" ja riigi linnade tänavatel plahvatavad pommid ning inimesi loobitakse granaatidega.
Rootsi on – või vähemalt oli – maailmas üks haldussuutlikumaid riike ja sellest on tänaseks saanud "särav" näide, et alati ei pruugi asjad hästi minna kui naised võimu juurde saavad.
Progressiusklikud naised = totalitarism, -hunta ja -apartheid
Eesti korroovaaprtheidi taga olid/on suuresti naised, eidestunud mehed ja kes vähegi on Objektiivi lugenud-vaadanud-kuulanud, peaks saama aru kui arulage ning ülekohtune see kõik oli. Eesti taasiseseisvuse ajal pole olnud aega, ega juhuseid, kus oleks niisugusel määral rikutud inimeste põhiseaduslikke õiguseid ja vabadusi, keeratud põhjuseta pea peale sadade tuhandete inimeste elu ning kehtestatud vaktsiinipasside näol apartheidirežiim.
Samamoodi võiks olla pisut ettevaatlik meie viletsuse juhtfiguuride "sõjaprintsessideks" kuulutamisega, sest alustuseks toob see meelde äärmiselt madala intellektuaalse tihedusega Xena ja teiseks ei anna mitte miski mitte mingit põhjust arvata, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse oleks hoobilt kellestki parema või mõistlikuma inimese teinud. Pigem Putin päästis lääneriikide juhid mõneks ajaks koroovaülekohtuga kaasnevast vastutusest ja nii tuleks teatud määral ka kogu sõjatrummipõrinat ning sinna juurde tehtavaid häälitsusi võtta.
Loomulikult on Ukraina sõda kohutav ülekohus, Ukrainat peab aitama nii kuis võimalik ja Eestile on parem kui Venemaid oleks ühe suure asemel palju, aga see ei vabanda mitte kuidagi seniseid valitsuse sigadusi ega valitsejate rumalusest ning otsustusvõimetusest tekkinud "kriise, mis ei lase riiki juhtida".
Lõpetuseks võib osutada üdini totalitaarsele vihakõneseadusele, mida progressiusklik Eesti valitsus on tänaseks üritanud juba ei tea mitmes vormis ja ettekäändel läbi suruda. Vihakõneseadusega seadustatakse roimstopp ja uuskeele eesmärgiks on tekitada olukord, kus inimesed pole enam võimelised valesti mõtlema. Ehk teistpidi öeldes tahab Maris Lauri – väärikas eas proua – teha vihakõneseadust läbi surudes meist kõigist mitte paremad inimesed vaid suuremad lambad.
Loomulikult on tore kui ühiskonna väärikad positsioonid hõlvavad "inimloomuse parimad inglid" kuid sugu – nagu ka rass ja omaasoiha – juhtivale positsioonile saamise põhjusena on üdini vale ja kõige selle vastu, mis teeb inimestest paremad inimesed ning ühiskonnast parema koha elamiseks.