Meediaportaal OffGuardian on koos põhjalike allikaviidetega pannud ritta kolmkümmend tõsisemat küsimust ametliku Covid-19 narratiivi kohta.
Nimekirjas toodud näited, viited ja statistika on koostatud peamiselt Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja teiste suurriikide andmete alusel. Eesti Covid-19 "juhtumite" ja "Covidi surmade" profiil pole teadaolevalt selline, mis märkimisväärselt teistest riikidest erineks.
Objektiiv ei väida, et allpool esitatud faktide näol on tegemist lõpliku tõega. Esitatud ametliku Covid-narratiivi osas kõhkleval seisukohal olevad faktid ja küsimused on täna teada olevad teaduslikud andmed ning statistika, mis võivad paremate teaduslike andmete ja statistika kogunedes muutuda.
I osa: "Covidi surmad" ja suremus
1. Võimalus Covid-19 tõttu elust lahkuda on tublisti alla ühe protsendi. Valitsused ja meditsiinieksperdid on teinud alates pandeemia algusest kõik, et inimesed ei mõitsaks, et suuremale osale elanikkonnast ei kujuta Covid-19 pea mingisugust ohtu.
Suurem osa Covid-19 nakatumise ja surmade suhte (infection-fatality ratio; IFR) uuringutest näitavad, et suremusprotsent jääb 0,04 ja 0,5 vahele. Ehk kõige rängemal juhul on oht Covid-19 tõttu elust lahkuda 0,5 protsenti.
*
2. Ebatavalist liigsuremust ei pruugi olla. Ajakirjandus on nimetanud 2020. aastat Ühendkuningriigi "kõige surmavamaks aastaks peale Teist Maailmasõda". Selline väide on eksitav, kuna see ei arvesta tohutu rahvastiku juurdekasvuga võrreldes tolle ajaga. Statistilise mõõdikuna oleks ausam kasutada vanuse järgi standarditud suremuskordajat (Age-Standardised Mortality Rate; ASMR).
Ühendkuningriigi ASMR aastate lõikes. Peale 1943. aastat on olnud ainult üheksa aastat kui ASMR on olnud madalam kui see oli 2020. aastal.
Ameerika Ühendriikides tõusis 2020. aasta ASMR 2004. aasta tasemele.
Andmed, kuidas Covid-19 on mõjutanud Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suremust, leiab käesoleva aasta maikuus ilmunud Šveitsi mõttekoja Swiss Policy Research uuringust. Suurem osa liigsuremusest ei ole seotud Covid-19ga. (Vt ka käesoleva nimekirja 7., 9. ja 19. fakti.)
*
3. "Covidi surmade" arvu on kunstlikult suurendatud. Üle maailma määravad riigid "Covidi surmaks" olenemata põhjusest kõik viimsed hingetõmbed, mis on toimunud kuni 28/30/60 päeva peale positiivset Covid-19 testi.
Sellist surma põhjuste Covid-19 süüks ajamist on tunnistanud Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriigi, USA, Põhja-Iirimaa ja hulga teiste riikide terviseametnikud.
Kui ei tehta vahet, kas inimene sureb Covid-19 tõttu, või lahkub elust peale positiivset Covid-19 proovi toob kaasa liialdamise Covidi "surmade" arvuga. Selliste oluliselt liialdatud numbrite eest hoiatas Briti patoloog Dr John Lee juba 2020. aasta märtsi lõpus. Covid-19 surmanumbritega valetamisest on kirjutanud mitmed teisedki peavoolu ajakirjandusväljaanded.
Kui võtta arvesse tohutu "asümptomaatiliste" juhtumite protsent [14. fakt], ulatuslikult kaardistatud tõsiasi, et nn "Covid-19 surmadega" kaanevad muud rasked terviseprobleemid [4. fakt], valepositiivsete testide suur hulk [18. fakt], siis Covid-19 ametlikud surmanumbrid on äärmiselt ebausaldusväärne statistika.
*
4. Suurema osa Covidi surmade taga on rasked kaasuvad haigused. 2020. aasta märtsis avaldas Itaalia valitsus statistika, millest selgus, et 88 protsendil juhtudest kaasnes ametlike "Covidi surmadega" vähemalt üks raske kaasuv haigus.
Kaasuvateks haigusteks olid teiste hulgas vähk, südamehaigused, dementsus, Alzheimer, neerupuudulikkus ja diabeet. Rohkem kui pooltel inimestel, kelle elu lõpu põhjuseks märgiti Covid-19, oli kaasuvaid tõbesid kolm, või rohkem.
Sarnaselt on Covid-19 surma võimendatud ka teistes riikides. Ühendkuningriigi Statistikaameti 2020. aasta oktoobri andmetest selgub, et nõndanimetatud Covid-19 surmi, milles surma põhjuseks oli märgitud ainult Covid, oli selleks ajaks ametlikest Covid surmadest alla kümne protsendi.
*
5. Keskmine "Covidi surma" vanus on sarnane keskmisele oodatavale elueale. Keskmine "Covidi surma" vanus on Ühendkuningriigis 82,5 aastat. Itaalias on see 86, Saksamaal 83, Šveitsis 86, Kanadas 86, Ameerika Ühendriikides 78 ja Austraalias 82 aastat.
Peaaegu kõikides riikides on keskmine "Covidi surma" vanus kõrgem kui riigi keskmine oodatav eluiga.
Suuremas osas maailma riikides pole "pandeemia" keskmist eluiga kas üldse langetanud või teinud seda minimaalsel määral. Kui võrrelda seda Hispaania gripiga, siis oodatav eluiga kukkus ühe aastaga Ameerika Ühendriikides 28 protsenti.
*
6. Covidi suremus peegeldab täpselt loomuliku suremuse kaart. Ühendkuningriigi ja India statistilised uuringud näitavad, et "Covidi surmade" eluea kaar käib enam-vähem täpselt kaasas oodatava eluea kaarega.
Covidisse suremise risk järgib enam-vähem täpselt üldist suremuse riski. Mõningane suurem suremus vanemates vanusegruppides võib olla tingitud muudest asjaoludest (vt 7., 9. ja 19. fakt).
*
7. Plahvatuslikult on kasvanud "ebaseaduslike" elustamiskeeldude arv. Järelvalveorganid ja valitsusagentuurid osutavad, et viimase kahekümne kuu jooksul on märkimisväärselt rohkem hakatud sõlmima elustamiskeeldude lepinguid (Do Not Resuscitate Orders; DNRs).
Ameerika Ühendriikides soovisid mõned haiglad kehtestada üleüldise elustamiskeelu patsientidele, kes on andnud positiivse Covid-19 proovi. Mitmed vilepuhujatest meditsiiniõed on tunnistanud, et näiteks New Yorkis on elustamiskeelu süsteemi kuritarvitatud.
Ühendkuningriigis on sõlmitud "ennenägematult" suurel hulgal "ebaseaduslikke" elustamiskeeldude lepinguid puuetega inimestega. Ühendkuningriigi perearstid on patsientidele, kelle elu ei ohusta mitte miski, soovitanud enne operatsioone allkirjastada elustamiskeelu leping. Suur hulk arste on määranud kõikehõlmava elustamiskeelu ("blanket DNRs") tervetele hooldekodudele.
Sheffieldi Ülikooli uuring paljastas, et ühe kolmandiku Covidi kahtlusega patsientide haigusloo juurde lisati 24 tunni jooksul peale hospitaliseerimist elustamiskeelu leping.
Sunnitud või ebaseaduslikud elustamiskeelud võivad olla üheks 2020./2021. aasta ülemääraste surmade põhjuseks (2. ja 6. fakt).
II osa: Sulgemised
8. Sulgemised ei peata haiguse levikut. Sulgemiste väidetavat abi "Covidi surmade" vastu vaatlusandmed ei kinnita. Kui võrrelda piirkondi, kus on rakendatud sulgemisi piirkondadega, kus nii pole tehtud, siis ei õigusta sulgemisi miski.
*
9. Sulgemised tapavad inimesi. Hulgaliselt fakte osutab, et sulgemised on sotsiaalse, majandusliku ja muu rahvatervise tehtud kahju tõttu palju surmavamad kui "viirus".
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Covid-19 eriesindaja Dr David Nabarro nimetas 2020. aasta oktoobris sulgemisi "ülemaailmseks katastroofiks":
Meie Maailma Terviseorganisatsioonis ei kiida sulgemisi esmase viiruse kontrollimise vahendina heaks […] Paistab, et järgmiseks aastaks maailma vaesus kahekordistub. Samamoodi võib kaks korda suureneda laste alatoitumus […] See on kohutav ja õõvastav üleilmne katastroof.
ÜRO 2020. aasta aprillis avaldatud uuringus hoiatati, et sulgemistest tingitud majanduslanguse tagajärjel võib surra sadu tuhandeid lapsi ja kümned miljonid inimesed seisavad silmitsi vaesuse ning näljahädaga.
Töötus, vaesus, enesetapud, alkoholism, narkootikumide üleannustamine ja muud sotsiaalsed/tervisekriisid on üle maailma märkimisväärselt suurenenud. Vajalike operatsioonide ja uuringute edasilükkamine on toonud kaasa suurema suremuse südameveresoonkonna haigustesse, vähki jne.
*
10. Haiglad pole kunagi olnud ebatavaliselt ülekoormatud. Üheks sulgemiste peamiseks põhjenduseks on väide, et "juhtumite kaare sirgestamine" (flattening the curve) hoiab ära massilised hospitaliseerimised ja nii välditakse tervishoiusüsteemide kokkukukkumist. Suurem osa tervishoiusüsteemidest pole "pandeemia" ajal olnud kunagi kokkukukkumise äärel.
2020. aasta märtsis kirjutati uudistes, et Hispaania ja Itaalia haiglates pole ravi vajavate patsientide jaoks ruumi. Nii juhtub siiski nendes riikides pea igal gripihooajal. 2017. aastal töötasid Hispaania haiglad gripihooajal 200 protsendise võimsusega ja 2015. aastal pidid haiged magama koridorides. Teadusajakirjas JAMA kirjutati 2020. aasta märtsis, et Itaalia haiglad on talvekuudele iseloomulikult koormatud 85–90 protsendi ulatuses.
Ühendkuningriigis juhtub regulaarselt, et talvekuudel on tervishoiusüsteem (NHS) kokkukukkumise äärel.
Osana Covidi poliitikast teatas NHS 2020. aasta kevadel, et nad korraldavad haiglate töö ümber ja Covidi ja mitte-Covidi patsiente hakatakse ravima eraldi, mille tulemusel kasvab surve haiglate mahutavusele ja haiglatesse saab vastu võtta varasemast vähem patsiente.
Viidatud teadaanne tähendab, et haiglate voodikohtade arv vähenes tuhandete võrra. Väidetavalt surmava pandeemia ajal vähendati haiglate ravivõimekust. Vaatamata isegi väiksemale voodikohtade arvule ei ületanud Ühendkuningriigi ravivajadus tavalist gripihooaega ja kohati oli haiglates neli korda tavalisest rohkem tühje voodeid.
Lisaks kulutati nii Ühendkuningriigis kui Ameerika Ühendriikides määratuid summasid ajutistele hädaolukorra haiglatele, mida kunagi ei kasutatud.
III osa: PCR testid
11. PCR testid ei ole loodud haiguste tuvastamiseks. Pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) teste kirjeldatakse meedias kui Covid-19 tuvastamise "kullastandardit". Kuid testi nobelistist leiutaja sõnul ei sobi see haiguste diagnoosimiseks ja ta kinnitas seda ka avalikult:
PCR on ainult protsess, mis lubab teil millegi põhjal arvata päris palju asju. See ei näita teile, et te olete haige, või midagi, mida see test näitab teil olevat, teeb teile kuidagi kahju või muud sarnast.
*
12. PCR testid on tihti ebausaldusväärsed ja neile ei saa otsuseid tehes toetuda. Covidi "kullastandardi" testid annavad, kuna reageerivad DNA materialile, mis pole eriomane SARS-Cov-2, suurel hulgal valepositiivseid tulemusi.
Hiinas läbi viidud uuring näitas, et sama patsient võib samal päeval saada samast proovist kaks erinevat tulemust. Saksamaal avastati, et test reageerib tavalistele külmetusviirustele. 2006. aasta uuringus tuvastati, et ühe viiruse tuvastamiseks loodud PCR testid reageerivad ka teistele viirustele. 2007. aastal põhjustasid PCR testidest saadud väärandmed läkaköha "epideemia", mida tegelikult ei toimunud. Algselt turustati USAs SARS-CoV-2 PCR teste, mille reageeriv aine polnud õige ja mis andsid tervete inimestele kontrollproovidele positiivse vastuse.
Tansaania president John Magufuli analüüsis PCR testidega kitse, papaia ja mootoriõli proove ning kõik andsid positiivse tulemuse.
Juba 2020. aasta veebruaris hoiatasid mitmed eksperdid, et PCR testid pole usladusväärsed. Hiina Meditsiiniteaduste Akadeemia juht Dr Wang Cheng rääkis riigitelevisioonile, et "tesitide täpsus on ainult 30–50 protsenti". Austraalia valitsuse kodulehelt leiab väite: "Covid-19 testide täpsuse ja kliiniliste kasutusvõimaluste hindamiseks pole piisavalt andmeid". Portugali kohus leidis, et PCR testid pole usaldusväärsed ja neid ei tohiks haiguse tuvastamiseks kasutada.
PCR testide puuduste kohta võib üksikasjalisemalt lugeda siit, siit ja siit.
*
13. PCR testide tsüklite läviväärtused on seatud liiga kõrgele. PCR teste pannakse toime tsüklite kaupa ja tsüklite arvu, mida kasutatakse tulemuste saamiseks, nimetatakse "tsüklite läviväärtusteks" (cycle threshold; CT), või CT väärtuseks. Kary Mullis (tuntud biokeemik, üks PCR testi leiutajatest, kes pälvis 1993. aastal keemivaldkonna Nobeli preemia) selgitab: "Kui teil tuleb teha rohkem kui 40 tsüklit … siis teie PCR testiga on midagi väga valesti."
PCR testide kasutamise teaduslikes juhistes nõustutakse Mullisega: "CT väärtused, mis on kõrgemad kui 40, äratavad kahtlust, kuna vihjavad madalale tõhususele ja üldjuhul ei peaks selliseid tulemusi teadustöös kasutama." Ameerika Ühendriikide Covidi-tsaar Anthony Fauci on ise tunnistanud, et kõik PCR testid, mis kasutavad üle 35 tsükli, pole peaaegu mitte kunagi kultiveeritavad (culturable).
California Ülikooli viroloog Dr Juliet Morrison rääkis New York Timesile: "Kõik testid, mille tsüklite arv ulatub üle 35, on liiga tundlikud. … Ma olen šokeeritud asjaolust, et inimesed arvavad, nagu 40 tsüklit annavad õige positiivse tulemuse … Mõistlik tsüklite arv oleks 30 ja 35 vahel. [Eesti Synlab kasutas vähemalt käesoleva aasta juunis SARS-CoV-2 määramiseks 40 tsüklit.)
Samas NYTi artiklis kinnitab Harvardi Ülikooli Rahvatervishoiu Kooli (Harvard School of Public Health) professor Dr Michael Mina, et PCR testide tsüklite kõige suurem arv peaks piirnema kolmekümnega ja tema sõnul, kui vähendada CT 40 juurest 30 peale, siis mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis tähendaks see "Covidi juhtumite" arvu vähenemist kuni 90 protsenti.
Ameerika Ühendriikide Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuste (CDC) enda andmed näitavad, et ühtegi proovi, millega on sooritatud üle 33 tsükli, ei tohiks kultiveerida. Saksamaa Robert Kochi Instituudi hinnangul ei osuta tõenäoliselt proov, mille positiivne tulemus saadakse rohkem kui 30 tsükliga, et proovi andnud inimene oleks nakkusohtlik.
Vaatamata sellistele andmetele kasutavad pea kõik laborid Ameerika Ühendriikides proovide analüüsimiseks vähemalt 37 tsüklit ja mõnes laboris ulatub tsüklite arv isegi 45. Ühendkuningriigi meditsiiniteenistuse (NHS) PCR testide protseduurireeglites on määratud, et tsükleid võib proovide analüüsimisel olla kuni 40.
Eelpool toodud viiteid arvestades on tõenäoline, et suurema osa PCR testide tulemused on küsitavad.
*
14. Maailma Terviseorganisatsioon on kaks korda kinnitanud, et PCR testid annavad valepositiivseid vastuseid. 2020. aasta detsembris avaldas WHO PCR protsessi juhendi, milles hoiatas laboratooriumeid kõrgete CT väärtuste eest, kuna nii saadakse liiga ohtralt valepositiivseid vastuseid:
Kui proovide tsüklite läviväärtus on kõrge, näitab see, et viiruse tuvastamiseks oli vaja suurel hulgal tsükleid. Mõnel juhul on nii keeruline teha vahet taustamüral ja sihtviiruse tegelikul olemasolul.
2021. aasta jaanuaris üllitas WHO teise juhise, milles hoiatas, et "nähtudeta" (asümptomaatilised) positiivsed PCR testid tuleb uuesti teha, kuna need võivad olla valepositiivsed:
Kui testi tulemused ei vasta kliinilisele näitudele, tuleb võtta uus proov ja seda uuesti analüüsida, kasutades selleks sama, või mingit muud NAT (nucleic acid testing; nukleiinhapete testimine) tehnoloogiat.
*
15. Covidi testide teaduslik taust on küsitav. Hiina teadlased järjestasid SARS-CoV-2 viiruse genoomi väidetavalt 2019. aasta detsembris ja andmed avaldati 2020. aasta 10. jaanuaril. Vähem kui kaks nädalat hiljem said Saksamaa viroloogid (Christian Drosten et al) viidatud genoomi kasutades valmis viiruse PCR testide analüüsimise mooduse.
Saksa teadlaste uuring kannab pealkirja "2019. aasta uudise koroonaviiruse (2019-nCoV) tuvastamine reaalaja RT-PCRiga" (Detection of 2019 novel coronavirus (2019-nCoV) by real-time RT-PCR) ja see esitati teadusajakirjale Eurosurveillance avaldamiseks käesoleva aasta 21. jaanuaril. 22. jaanuaril kiideti selle avaldamine heaks, mis tähendab, et uuringu sõltumatu arvustamine (peer review) võttis aega vähem kui 24 tundi. Üldjuhul kulub teadusajakirjades avaldavate uuringute arvustamiseks vähemalt mõni nädal.
Rohkem kui neljakümne eluteadlase/bioloogi konsortsium on esitanud taotluse viidatud uuringu eemaldamiseks ja avaldanud pika teadusartikli, milles osutavad üksikasjaliselt kümnele uuringu metodoloogias tehtud tõsisele veale.
Teadlaste ühendus on esitanud taotluse, et Eurosurveillance avalikustaks arvustused, mis näitaksid, et ajakiri on arvustamisprotsessi tõsiselt suhtunud. Ajakiri pole arvustusi tänaseni avaldanud.
Corman-Dorsteni analüüsid (Corman-Drosten assays) on kõigi maailma Covid PCR testide vundamendiks. Kui nende teadusuuringu osas valitsevad kahtlused, on kahtlased ka kõik Covid PCR testid.
IV osa: "Asümptomaatiline nakkus"
16. Suurem osa Covidi nakkustest on nähtudeta. Juba 2020. aasta märtsis avaldatud Itaalia uuringutes leiti, et 50–75 protsendil positiivse Covid testi andnud inimestel pole haigusnähte. Sama aasta augustis ilmunud Ühendkuningriigi uuringus tuvastati, et kuni 86 protsendil "Covidi patsientidel" pole mitte mingisuguseid viiruse sümptomeid.
Sõna otseses mõttes pole võimalik teha vahet "asümptomaatilisel Covid-19 juhtumil" ja valepositiivsel testitulemusel.
*
17. Kui üldse, siis väidetava "asümptomaatilise nakatamise" kohta on väga vähe andmeid. 2020. aasta juunis kinnitas WHO uute taudide ja zoonooside üksuse juht Dr Maria Van Kerkhove:
Meile teadaolevatest andmetest lähtuvalt paistab väga harvadel juhtudel toimuvat haiguse ülekandumine asümtomaatiliselt inimeselt teisele inimesele.
2020. aasta detsembris teadusajakirjas JAMA avaldatud Covidi uuringute metaanalüüsis leiti, et asümptomaatiliste viiruse kandjate võimalus anda nakkus endasi mõnele oma majapidamise liikmele, on väiksem kui üks protsent. 2009. aastal läbi viidud gripi uuringus leiti:
… [asümptomaatilise] nakkuse ülekandumise kohta on andmeid piiratud hulgal. Asümptomaatiliste, või presümptomaatiliste, gripinakkusega inimeste rolli nakkuse ülekandumisel võib olla ülehinnatud…
Kui võtta arvesse PCR testide kinnitust leidnud puudused, siis suur hulk "sümptomiteta juhtumeid" võivad olla valepositiivsed testitulemused (14. fakt).
V osa: Hingamisaparaadid
18. Kunstliku hingamisega hingamisteede viirushaiguseid ei ravita. Meditsiiniline kunstlik hingamine ei ole, ega pole mitte kunagi olnud, mitte mingisuguste hingamisteede nakkushaiguste soovitatav ravilahendus. Pandeemia varases etapis seadsid paljud arstid hingamisaparaatide kasutamise "Covidi ravis" küsimuse alla.
Dr Matt Strauss kirjutas Spectatoris:
Hingamisaparaadid ei ravi mitte ühtegi haigust. Need täidavad teie kopsud õhuga kui te ise pole võimelised seda tegema. Avalikkuse teadvuses seostatakse neid kopsuhaigustega, kuid tegelikult selleks ventilaatoreid üldiselt ei kasutata ja nende kasutamine selliste haiguste raviks pole ka kõige asjakohasem.
Saksa pulmonoloog Dr Thomas Voshaar, Kopsuhaiguste Kliinikute Ühenduse nõukogu esimees, leiab:
Kui me lugesime esimesi Itaalia ja Hiina uuringuid ning ülevaateid, siis tekkis meil kohe küsimus, miks seal on intubatsioon nii tavaline? See on vastuolus meie viirusliku kopsupõletiku kliiniliste kogemustega.
Vaatamata sellistele hoiatustele soovitavad nii WHO, CDC, ECDC ja NHS Covid-patsientidele mitteinvasiivsete lahenduste asemel kunstlikku hingamist
Võib arvata, et selline meditsiiniprotseduur pole niivõrd patsientide huvides, kuivõrd lähtub see soovist vähendada hüpoteetilist haigete poolt välja hingatavate aerosoolide kaudu leviva nakkuse ohtu.
*
19. Hingamisaparaadid tapavad inimesi. Kui mõni gripihaige, kopuspõletiku-, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse-, või mõne teise haiguse, mis takistab hingamist või mõjutab kopse, põdeja viiakse kunstlikule hingamisele, siis see ei leevenda selliste haiguste nähte. Kunstlik hingamine teeb selliste haiguste kulu hullemaks, mis paljude patsientide jaoks tähendab surma.
Hingamisaparaadi voolikud võivad olla nakkuse, mida nimetatakse "hingamisaparaadiga seostatud kopsupõletik" (ventilator-associated pneumonia), mis uuringute järele tabab kuni 28 protsenti hingamisaparaadi alla sattunud inimestest ja mille surmade määr jääb vahemikku 20–55 protsenti.
Kunstlik hingamine kahjustab lisaks kopsude füüsilist struktuuri, mida nimetatakse "hingamisaparaadi põhjustatud kopsuvigastusteks" (ventilator-induced lung injury), mis omakorda mõjutab rängalt inimese elukvaliteeti ja võib ta ära tappa.
Eksperdid väidavad, et kunstlikku hingamist vajavatest patsientidest sureb, hoolimata haigusest, 40 kuni 50 protsenti. Üle maailma on "Covidi patsientidest", keda on allutatud kunstlikule hingamisele, surnud vahemikus 66 kuni 86 protsenti.
Üks "vilepuhuhujast meditsiiniõde" kinnitab, et New Yoprkis kasutati hingamisaparaate nii oskamatult, et nende kasutamisega purustati patsientide kopsud.
Selline tegevus oli paremal juhul hoolimatus ja kurjemal sihilik kavatsus. Selline [hingamisaparaatide] väärkasutamine võib olla suure hulga 2020./2021. aasta liigsurmade põhjuseks. (2. ja 6. fakt.)
VI osa: Maskid
20. Maskidest ei ole kasu. Selle kohta, et maskid ei aita ära hoida hingamisteede haiguseid, on avaldatud vähemalt tosin teaduslikku uuringut.
2020. aasta mais avaldatud CDC meta-analüüsis nenditakse, et "näomaskide kandmine ei aita märkimisväärsel määral ära hoida gripiviiruste ülekandumist".
8000 osalejaga uuringus leiti, et maskid "ei paista aitavat laboris kinnitatud viiruslike hingamisteede nakkuste ega kliiniliste hingamisteede nakkuste vastu".
Maskide kandmise mõttetuse kohta saab lugeda järgmistest uuringutest: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10. Mõttekoda Swiss Policy Research on teinud neist kokkuvõtte.
Mõnes teadusuuringus väidetakse, et maskidest on Covidi vastu kasu, kuid neis kõigis on tõsiseid vigu. Üks uuring kasutas näiteks inimeste endi küsitluste kaudu edastatud andmeid (self-reported surveys as data). Mõned on nii piinlikult ebaprofessionaalselt koostatud, et teadusajakirjad olid sunnitud need eemaldama. Üks uuring eemaldati peale seda, kui selle ennustused ja väited osutusid kõiges valeks.
WHO tellis omakorda maskikandmise kasu teadusuuringute meta-analüüsi, kuid selles vaadeldi ainult N95 maske ja nende kandmise mõju haiglates.
Peale teadusuuringute näitab ka päris maailma kogemus, et maskidest pole viiruse leviku peatamisel mingisugust tolku.
Näiteks Ameerika Ühendriikide Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariikides on juhtumite hulk 100 000 inimese kohta sarnane, hoolimata sellest, et ühes oli/on kehtestatud maskikandmise kohustus (Põhja-Dakota) ja teises (Lõuna-Dakota) mitte.
Kansase osariigis seevastu maakondades, milles ei kehtestatud maskikandmise kohustust, oli juhtumite arv väiksem kui maakondades, kus inimesi sunniti maski kandma. Jaapanis, kus maske on avalikus ruumis vabatahtlikult kantud juba pikka aega, leidis 2019. aastal aset üks viimaste aastakümnete hullemaid gripipalanguid.
*
21. Maskid on tervisele kahjulikud. Maski kandmine pikema aja jooksul, sama maski kandmine rohkem kui korra ja teised riidest maskidega seotud aspektid mõjuvad inimese tervisele halvasti. Üks uuring, milles tõestati maskikandmise kahjulik mõju, avaldati hiljuti teadusajakirjas "Keskkonnauuringute ja Rahvatervise Rahvusvaheline Ajakiri" (International Journal of Environmental Research and Public Health)
2020. aasta augustis teatas Dr James Meehan, et maskikandmise tõttu on bakteriaalse kopsupõletiku, nakkuslike seenhaiguste ja näolöövete hulk märgatavalt suurenenud.
Samuti on teada, et maskid eritavad sissehingamisel kopse kahjustavaid plastikust mikrokiude, mis võivad tekitada vähki.
Kui lapsi sunnitakse kandma näomaske, paneb see neid suu kaudu hingama, mis võib põhjustada näokuju deformeerumist.
Maailmast on teada, kus inimesed on maskikandmise sunni tõttu kukkunud CO2 mürgituse tõttu kokku (N95 maskiga) ja Hiina lapsed on saanud südamerabanduse.
*
22. Maskid teevad keskkonnale kurja. Iga kuu kasutatakse miljoneid ja miljoneid ühekordseid maske ja seda on tehtud juba ligi kaks aastat. ÜRO uuringus leitakse, et Covid-19 pandeemia toob lähiaastatel kaasa plastikprügi hulga rohkem kui kahekordse suurenemise ja suurema osa sellest prügist moodustavad näomaskid.
Samas uuringus hoiatatakse, et näomaskid ja muu meditsiiniline prügi hakkab ummistama kanalisatsiooni ja niisutussüsteeme, mis omakorda mõjutab rahvatervist, põllumaade niisutamist ja põllumajandust.
Swansea Ülikooli uuringus osutatakse, et "ühekordsete näomaskide vette kastmisel eraldusid neist raskemetallid ja plastikkiud". Need materjalid on mürgised nii inimestele kui elusloodusele.
VII Osa: Vaktsiinid
23. Selliseid vaktsiine, nagu Covid-19 "vaktsiiniud", pole kunagi varem olemas olnud. Enne 2020. aastat ei suudetud luua ühtegi tõhusat inimeste koroonaviiruste vaktsiini. Alates SARS-CoV-2 levikust on kaheksateist kuuga maailmas loodud vähemalt kakskümmend koroonaviiruse vaktsiini.
Teadlased on näinud SARSi ja MERSi vaktsiinide arendamisega vaeva aastakümneid, kuid seda edutult. Mõned nurjunud vaktsiinikandidaadid on põhjustanud hoopis SARS viiruste suhtes ülitundlikkust. See tähendab, et vaktsineeritud hiirtele mõjus haigus palju rängemalt kui puhastele hiirtele. Teine, tuhkrute peal läbi viidud, vaktsiinikatsetus põhjustas loomadele maksakahjustuse.
Traditsioonilised vaktsiinid toimivad viisil, et kehasse viiakse haigust põhjustava mikroorganismi nõrgestatud tüvi. Mitmed uued Covidi vaktsiinid on aga uudsed mRNA vaktsiinid.
mRNA (messenger ribonucleic acid; informatsiooni [edasikandja] RNA) vaktsiinid toimivad teoreetiliselt viisil, et viiruslik mRNA süstitakse kehasse, kus see hakkab rakkudes replitseeruma, mis omakorda põhjustab olukorra, kus keha hakkab tootma viiruse ogavalkude vastu antigeene. mRNA vaktsiine on uuritud alates 1990. aastatest, kuid enne 2020. aastat ei lubanud järelvalveorganid laiatarbesse neist mitte ühtegi.
*
24. Covid-19 vaktsiinid ei taga immuunsust ega hoia ära nakkuse levikut. Tänaseks on üheselt selge, et Covid-19 vastu vaktsineerimine ei hoia nakatumist ära, ega aita need haiguse ülekandumise vastu teistele inimestele. Teadusajakirjas BMJ avaldatud artiklis toodi välja, et Covid-19 vaktsiiniuuringud on üles ehitatud viisil, et neis isegi ei üritata hinnata, kas vaktsineerimine tõkestab viiruse levikut.
Seevastu uudsete mRNA vaktsiinide tootjad on algusest peale lubanud ainult, et nende toodete "tõhusus" tähendab ainult, et "haigus võib kulgeda kergemalt". Iirimaa ja paljude teiste kõrge vaktsineerimismääraga riikide kogemus näitab, et seegi väide on osutunud valeks: täielikult vaktsineeritud inimesed satuvad samamoodi haiglasse (mis osutab raskele haigestumisele).
*
25. Vaktsiinid võeti kasutusele kiirustades ja nende pikaajalised mõjud pole teada. Vaktsiinide arendamine on aeganõudev ja töömahukas protsess. Üldjuhul kulub arendustööle, katsetamisele ja nende kinnitamisprotsessile mitmeid aastaid. Suur hulk Covid-19 vaktsiine said valmis vähem kui aastaga. Ilmselgelt ei saa keegi teada midagi kemikaalide, mida on kasutatud vähem kui aasta, turvalisuse kohta pikema aja jooksul.
Pfizer tunnistab isegi lekkinud ravimihiiu ja Albaania valitsuse vahelises lepingus:
Käesoleval hetkel pole teada vaktsiini pikaajalised mõjud, ega turvalisus. Samuti võib vaktsiiniga kaasneda kahjulikke kõrvalnähte, mida täna ei teata.
Sama punkt seisab ka Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel sõlmitud vaktsiini tarnelepingus (lk 48–49):
[Vaktsiini ostuprogrammis] osalev liikmesriik võtab teadmiseks, et vaktsiini pikaajalised mõjud ja tõhusus pole käesoleval hetkel teada ning vaktsiiniga võib kaasneda kahjulikke kõrvalnähte, mida hetkel ei teata.
(The Participating Member State further acknowledges that the long-term effects and efficacy of the Vaccine are not currently known and that there may be adverse effects of the Vaccine that are not currently known.)
Enamgi veel, mitte ükski vaktsiin pole läbinud nõuetekohaseid uuringuid. Mõned neist on jätnud varase etapi uuringud (early-stage trials) üldse ära ja lõpustaadiumi inimkatseid kas pole asjatundjate poolt kontrollitud, need pole avaldanud oma andmestikku, need ei lõpe enne 2023. aastat ja mitme vaktsiini arendustegevus on peatatud "raskete kõrvalnähtude tõttu".
*
26. Vaktsiinitootjatele on juhul, kui nende tooted põhjustavad kellelegi kahju, tagatud seaduslik puutumatus. Ameerika Ühendriikide avaliku valmisoleku ja hädaolukordadeks valmistumise seadus (Public Readiness and Emergency Preparedness Act; PREP) tagab vaktsiinitootjatele puutumatuse vähemalt 2024. aastani.
Euroopa Liidu vaktsiini hankelepingutes on sarnane punkt ja teadaolevalt on neis lepingutes kirjas, et vaktsiinitootja asemel vastutavad kõrvalmõjude eest liikmesriigid.
Ühendkuningriik läks isegi kaugemale ja riigi valitsus on võtnud omale kohustuse hüvitada kõik Covid-19, või "arvatava Covid-19" ravimisega seotud kahjud.
Nii Albaania kui Euroopa Komisjoni Pfizeri vaktsiini hankelepingus (lk 28) on kirjas, et "vaktsiinide manustamise eest vastutavad ainult [Komisjoni hankes] osalevad liikmesriigid", mis tagab vaktsiini tootjale ja kõigile tootmisega seotud osapooltele täieliku puutumatuse. Juhul kui liikmesriigis kaevatakse vaktsiinitootja, või tootmises osalenud osapool kohtusse, peab õigusabi- ja kohtukulud ning karistuseks määratud hüvitised/trahvid maksma kinni liikmesriik.
(Hence, each Participating Member State shall indemnify and hold harmless the Contractor, their Affiliates, subcontractors, licensors and sub-licensees, and officers, directors, employees and other agents and representatives of each (together, the "Indemnified Persons") from and against any and all liabilities incurred, settlements as per Article I.12.6, and reasonable direct external legal costs incurred in the defence of Third Party Claims (including reasonable attorney's fees and other expenses) relating to harm, damages and losses as defined in Article I.12.2 (together, the "Losses") arising from or relating to the use and deployment of the Vaccines in the jurisdiction of the Participating Member State in question.)
VIII Osa: Pettus ja etteteadmine
27. Euroopa Liit valmistas vaktsiinipasse ette vähemalt aasta enne pandeemia algust. Covidi vastumeetmete ettepanekud esitleti improviseeritud hädaolukorra meetmetena avalikkusele juba 2018. aastal.
2018. aastal üllitas Euroopa Liit kaks dokumenti: "Olukord vaktsiinide usaldamisega 2018. aastal" (2018 State of Vaccine Confidence) ja tehniline ülevaade, mille pealkiri oli "Immuniseerimise infosüsteemi kujundamine ja rakendamine" (Designing and implementing an immunisation information system), milles käsiteldakse tervet Euroopa Liitu hõlmava vaktsineerimise jälgimissüsteemi loomist.
Mõlema dokumendi ettepanekud on samuti kirjas 2019. aastal avaldatud "Vaktsineerimise teekaardis" (Vaccination Roadmap), milles muude asjade hulgas nähakse ette vaktsiinipasside "teostatavuse uuringu" läbiviimine, mille alguseks määrati 2019. ja lõpp 2021. aastaks:
Viidatud tehnilise dokumendi lõppjäreldused avalikustati 2019. aasta septembris, ainult kuu aega enne Event 201 (sündmus 201) toimumist (vt järgmine fakt).
*
28. Globaalse pandeemia "kriisiõppus" ennustas pandeemia puhkemist mõni nädal enne selle algust. 2019. aasta oktoobris viisid Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Johns Hopkinsi Ülikool läbi globaalse pandeemia kriisiõppuse, mille nimeks oli Event 201. Harjutati reageerimist zoonootilise (loomadelt inimestele ülekanduvale) koroonaviirusele, mis põhjustab üleilmse pandeemia. Kriisiõppuse rahastajateks oli Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus ning vaktsiiniallianss GAVI.
Kriisiõppuse järeldused ja soovitused avaldati 2019. aasta novembris "üleskutsena tegudele" (call to action). Üks kuu hiljem tuvastati Hiinas esimene Covidi juhtum.
*
29. Alates 2020. aasta algusest on gripp maailmast "kadunud". Ameerika Ühendriikides on alates 2020. aasta veebruarist vähenenud gripijuhtumite hulk üle 98 protsendi.
Nii ei ole juhtunud ainult USAs, gripp on (näiliselt) pea täielikult kadunud kogu maailmast.
Samal ajal uus haigus, mille nimeks on "Covid-19", mille sümptomid on sarnased gripile ja millel on sarnane nakatumiste ja surmade suhe (IFR), räsib inimesi, kes tavaliselt on gripi riskirühmas.
*
30. Maailma kõige rikkamate inimeste varandus on pandeemia ajal märkimisväärselt kasvanud. Alates sulgemistest on maailma kõige rikkamad inimesed saanud märgatavalt rikkamaks. Forbesi hinnangul on tänu "sõjale koroonaviirusega" tekkinud juurde 40 miljardäri. Üheksa neist on seotud vaktsiinide tootmisega.
2020. aasta oktoobris kirjutas majandusuudiste kanal Business Insider, et "miljardäride vara kasvas poole triljoni dollari võrra". Tänaseks on see ilmselt kasvanud vähemalt triljoni dollari kanti.
*
Siin on kirjas eluliselt tähtsad faktid pandeemia kohta, mida saab kasutada argumentidena ametliku Covid-19 narratiivi vastu. Erilised tänud abi eest mõttekojale Swiss Policy Research.
Tõlkis Karol Kallas