Novembri lõpust 6. detsembrini läbi viidud küsitlus näitab, et rohkem kui üks viiest 2020. aastal Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel hääletanud inimesest tunnistab, et ta tegi seda mingil kombel pettes ja seaduseid rikkudes.
Küsitluse viisid läbi uuringuettevõte Rasmussen Reports ja konservatiivne mõttekoda Heartland Institute.
Küsitlusest selgusid järgmised tähelepanuväärsed tõigad:
- 17 protsenti 2020. aastal kirja teel hääletanutest tunnistasid, et nad tegid seda osariigis, mille püsielenikud nad enam ei olnud.
- 21 protsenti kirja teel hääletanutest tunnistas, et nad täitsid hääletussedeli sõbra või pereliikme eest.
- 17 protsenti tunnistasid, et nad andsid hääletussedelile allkirja sõbra või pereliikme eest kas nende nõusolekul või ilma nende teadmata.
- 8 protsenti võimalikest hääletajatest tunnistas, et neile pakuti 2020. aastal hääletamise eest kas raha või kingitusi.
- 25 protsenti valgetest, 35 protsenti mustadest, 49 protsenti Ladina-Ameerika päritolu- ja 41 protsenti teistest vähemustest kinnitasid, et nad hääletasid eelhääletusel või kirja teel. Vähemused osalesid valimispettustes suurema tõenäosusega kui valged inimesed. Näiteks ainult 3 protsenti valgetest tunnistas, et keegi pakkus neile hääetamise eest raha. Mustade seas oli see 15-, ladina-ameeriklaste seas 29- ja teiste vähemuste hulgas 8 protsenti.
- 42 protsenti alla 40-aastastest hääletajatest tunnistas, et nad hääletasid 2020. aastal kirja teel. 40–64 aastaste seas oli selliseid inimesi 22 protsenti ja 65-aastaste ning vanemate inimeste seas 30 protsenti. Noored hääletajad olid suurema tõenäosusega valmis osalema pettustes. Alla 40-aastastest tunnistas 31 protsenti, et nad hääletasid osariigis, mille püsielanikud nad enam ei ole. 40–64 aastaste seas oli selliseid hääletajaid 11% ja 65 ning vanemate seas kaks protsenti.
Küsitluse läbiviijad tõdevad, et võttes sellised andmed kokku, tuleb tõdeda, et 2020. aasta valimiste ajal olid pettused väga laialt levinud ja seda eriti kirja teel hääletanute hulgas.
Ameerika Ühendriikides on lubatud inimesi hääletamisel abistada, kuid hääletussedeli kellegi teise eest täitmine on keelatud üle riigi.
2020. aastal andis kirja teel väidetavalt hääle 43 protsenti– ja eelhääletas 26 protsenti valijatest ning tegemist oli ajaloo suurima valimisaktiivsusega.
Heartland Institute'i Sotsialismi Uurimiskeskuse juht Justin Haskins ja üks uuringu autoritest kommenteerib tulemusi:
"Viimased kolm aastat on meile korduvalt kinnitatud, et 2020. aasta valimised olid ajaloo kõige turvalisemad. Kuid kui käesoleva küsitluse tulemused kuidagi reaalsust peegeldavad, siis tõde on täpselt vastupidine. Küsitluse kokkuvõte ei põhine vandenõuteooriatel, vaid hääletajate poolt otse antud vastustel.
Kui valimisseadused teevad valimispettuste korraldamise nii hõlpsaks, ja täpselt nii 2020. aasta valimiste ajal juhtus, siis tähendab see demokraatliku vabariigi lõppu."
Demokraatide kandidaat kogus 2020. aasta USA presidendivalimistel väidetavalt 51,3 protsenti häältest ja Donald Trump 46,8 protsenti. Häälte vahe oli 4,5 protsenti.
Küsitluse sõnastusega saab tutvuda siin.
Küsitluses osales 1085 Ameerika Ühendriikide valimisõiguslikku hääletajat ja eksimuse marginaal on +/- kolm protsenti.
Toimetas Karol Kallas