Objektiiv 11: Mis on saanud Eesti iseseisvusest?

Mis on saanud Eesti Vabariigi iseseisvusest 22 aastat pärast nõukogude võimu alt vabanemist? Miks tunnevad paljud inimesed, et Eesti ei ole enam iseseisev, suveräänne riik? Kas meie poliitiline juhtkond lähtub üleüldse eesmärgist teenida oma maad ja rahvast?

Kuidas on juhtunud, et meie üle valitseb taas kord kitsas nomenklatuuri ring, mitte aga haritlaskond, mis vedas iseseisvuse taastamise vankrit? Ja kas meie rahvas ja poliitiline ladvik jaksab üleüldse kanda seda suurt vastutusekoormat, mis iseseisvusega kaasas käib?

Neil ja seonduvatel teemadel arutlesid seekordses Objektiivi saates Markus Järvi, Varro Vooglaid ja professor Mati Hint.

1980-ndate lõpus ja 1990-ndate esimesel poolel aktiivselt Eesti poliitilises elus kaasa löönud professor Hindi sõnul töötati iseseisvust taastades selle nimel, et Eesti rahvas saaks uuesti peremeheks omal maal. Kahjuks on aga läinud nii, et oleme saanud omal maal mitte peremeesteks, vaid sulasteks — nii vaimses kui ka majanduslikus mõttes. "Kui Sa oled sulane, siis ei ole Sul aga sõnaõigust isegi siis, kui Sinu peas on paremad mõtted kui peremehel."

Varro Vooglaid nentis, et vabadus ja iseseisvus kujutavad endast ennekõike vaimset seisundit, mis algab tõelisest soovist ise seista, ilma kellegi toe või abita. "Vabaduse eeluduseks on oma veendumuste eest seistes vajadusel mitte sammugi taganemata langeda," ütles Vooglaid ja lisas, et "eelnimetatud hoiaku vastandiks on orjalik mentaliteet, mis peab esmatähtsaks mitte au ja väärikust, vaid seda, et kuidagi, ükskõik mis hinnaga, kellelegi pugedes ja tema armule lootes edasi kesta, püsima jääda."

Oma südames ja hinges olid eestlased 1980-ndate aastate lõpus vabamad kui täna, nentis professor Hint. Tema sõnul peaks eestlased lõpetama trikitamise ja imenippide otsimise ning mõistma, et iseseisev riik ehitatakse üles ei millegi muu kui suurte ohvrite ja järjepideva raske töö hinnaga.

Professor Hindi hinnangul soovitakse praegu loovutada Eesti iseseisvust nii palju kui võimalik. „Eesti riigi olemasolu on ülisuur väärtus. Riiki ära anda, kaotada on palju kergem kui taastada,“ ütles ta, meenutades, et Ameerika Ühendriigid, keda Eesti poliitiline ladvik peab täna meie iseseisvuse tagajaks, ei toetanud Balti riikide iseseisvumist veel 1989. aastal.

Saadet saab kuulata siit.

Vt seonduval teemal:

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige. Alates 2018. aasta novembrist on ta portaali Objektiiv peatoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.