Rakveres kaaluti praost Tauno Toompuu umbusaldamist

Tauno Toompuu ja Annika Laats on EELK vaimulikena seisnud järjepidevalt LGBT-ideoloogia teenistuses. Foto: Facebook

EELK Viru praostkonna sinodil kaaluti praost Tauno Toompuu umbusaldamist Rakvere Kolmainu kiriku jumalateenistuse reklaamimise tõttu osana homofilmifestivali Festheart programmist. Kuigi mitme Virumaa kirikuõpetaja hinnangul tegeleb Toompuu kirikus otseselt homoseksuaalsuse propageerimisega, ei näi ei see ega ka Toompuu vabamüürlik taust häirivat EELK peapiiskopi Urmas Viilmad, kelle initsiatiivil kinnitati Toompuu tänavu uuesti Viru praosti ametikohale.

Mitu allikat rääkis Virumaa Teatajale, et 7. novembril Rakveres toimunud sinodil kaaluti Viru praosti Tauno Toompuu umbusaldamist. Seda kinnitas ka Toompuu ise, kuid lisas, et pärast praostkonna kirikuõpetajatega kohtumist ja asjaolude selgitamist võeti teema päevakorrast maha ning tekkinud pinged olevat tema sõnul nüüdseks lahtunud. Konkreetseid vaimulikke, kes talle etteheiteid tegid, ta aga nimetada ei soovinud.

Kaasvaimulike seas tekitas pahameelt tõsiasi, et oktoobris Rakveres aset leidnud LGBT+ filmifestivali Festheart ametliku programmi ühe osana oli reklaamitud ka jumalateenistust Rakvere Kolmainu kirikus, kus jutlustas riigitelevisioonis kooseluseaduse toetuseks sõna võtnud Risti koguduse õpetaja Annika Laats ning teenis ka Toompuu ise, kes on ühtlasi seisnud Rakvere kultuurikomisjoni juhina ka Festhearti rahastamise eest linna eelarvest. Kuulutusele oli lisatud ka vikerkaarevärvide ja festivali sümboolikaga foto Rakvere kiriku sisevaatega.

Foto: Festheart’i koduleht

Vaatamata Festhearti ametlikul lehel ära toodud reklaamile ei toimunud Toompuu väitel jumalateenistus aga üldsegi mitte festivali raames ning ühtlasi polevat olnud tegemist ka spetsiaalse “geijumalateenistusega”, vaid kõigest tavalise pühapäevase liturgiaga.

Toompuu möönab samas, et infot sellest “tavapärasest” jumalateenistusest levitati tõesti ka “parajasti linnas viibinud võõra rahva hulgas”, sest tema sõnul on “kirikusse oodatud kõik”. Väidetavalt olevat selline linna külaliste jumalateenistusele kutsumine kõigest Rakvere Kolmainu kiriku tavapraktika, mida olla tehtud ka teiste suuremate avalike ürituste aegu – viimati näiteks metsapäevadel.

Toompuu süüdistab olukorras “teatud meediakanalite” kajastust

“Teatud meediakanalid andsid sellele üritusele oma kajastuse ja nõnda tekkis mõnel inimesel küsimus, kas praost tegelebki nüüd homopropagandaga,” näitab Toompuu süüdistavalt ilmselt väljaannetele Meie Kirik ja Objektiiv, kes vastavat uudist kajastasid.

Toompuu selgitas, et sai uudise ilmumise järel oma ametivendadega kokku, et nendega rääkida ja omapoolset versiooni selgitada. Tema sõnul seal see “arusaamatus” lõppeski, sest mõistlike inimestena olevat nad aru saanud, et praosti agenda polevat siiski homopropaganda.

“Meie ainus mõte on kutsuda jumalateenistusele linnas viibivaid külalisi. Kuna aga LGBT+ festival on teatud ringkonnas saanud kõrgendatud tähelepanu, tekkis seos, mida tegelikult me ise pole kordagi loonud,” väitis Toompuu. Seetõttu olevatki mõnel inimesel tekkinud küsimus, kas praost tegelebki nüüd homopropagandaga.

LGBT-sümboolika viitab siiski selgelt “homojumalateenistusele”

Kuigi Toompuu väidab, et jumalateenistuse seos LGBT+ filmifestivaliga on meelevaldne ning selline arusaamatus tekkis eelkõige ürituse kajastuse tõttu Objektiivis ja Meie Kirikus, räägivad aga sümbolid hoopis teist keelt.

Lisaks sellele, et kuulutus ise oli “ehitud” LGBT-vikerkaare ning Festhearti logoga, olid ka jumalateenistuseks altarile asetatud lillekimbud seekord üksüheselt samades homovikerkaare värvides. Kuna erinevalt looduses esinevast vikerkaarest on LGBT-vikerkaares seitsme värvi asemel kõigest kuus, siis ei ole antud juhul võimalik end ka sellega välja vabandada, justkui sümboliseeriksid need lillekimbud Jumala igavest lepingut Noaga.

“Seksuaalvähemustest juttu ei tehtud, küll oli sellele teemale pisike viide vikerkaarevärvides lilleseadetena altaril,” märgiti ka Virumaa Teataja artiklis “Festheart käis kirikus”.

“Meie alati kihvtid altari lilleseaded valmivad aga Väikese Ingli lilleseadjate käe all, kes lisaks professionaalsusele teevad oma tööd ka hingega,” kommenteerib Toompuu LGBT-värvides lillekimpe oma Facebooki lehel.

Täpselt samasugust LGBT-värvilahendust kasutas Toompuu ka selle jumalateenistuse alternatiivsel kuulutusel, millega soovis teada anda, et “Rakvere Kolmainu kirikusse on KÕIK oodatud”.

See seos ei jää märkamata ka Eesti Geikristlaste Kogu juhil ja ERRi kirikusaate “Kirikuelu” toimetajal Meelis Süldil, kes kuulutust ka enda Facebooki seinal rõõmuga jagab:

Postituse on märkinud meeldivaks ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik, kes korraldas hiljuti koos Eesti Seksuaaltervise Liiduga ülikooli aulas konverentsi “Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides”, mille avakõnes väljendas veendumust, et kätte on jõudnud aeg, et rääkida kirikutes ja kogudustes avameelselt inimese seksuaalsuse kõikidest aspektidest.

Samuti on sellele heakskiidu andnud Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo, kes pidas konverentsil ettekande “peenistest paradiisis” ning soovitas erootika- ja naudinguvaenulikul kristlusel puberteedist välja kasvada, kui see tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda.

Viilma rahuldus jumalateenistusele viitava kuulutuse eemaldamisega Festhearti kavast

Toompuu sõnul ei tulnud surve tema umbusaldamiseks kõrgematest kirikuringkondadest. “Kindlasti mitte,” kinnitas ta. “Jah, rääkisin sel teemal ka peapiiskop Urmas Viilmaga. Tema tegi ettepaneku kõrvaldada Festhearti kavast jumalateenistusele viitav teave ja nii ka tegime. Sellega asi piirdus.”

Samas nõustub ka Toompuu ise, et homoseksuaalsuse teema on kirikuringkondades siiski tundlik. Seda ilmselt seetõttu, et kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud peavad homoseksuaalsust patuks ning taunivad nii samasooliste abielu kui ka vastava partnerlussuhte seadustamist või tunnustamist kiriku poolt aktsepteeritud kooseluvormina.

“Vaimulik, ammugi mitte praost, ei saa minna vastuollu kiriku õpetusega,” kinnitab LGBT-liikumisele korduvalt toetust avaldanud Toompuu. “Luterliku kiriku seisukoht on, et abielu on mehe ja naise vaheline suhe. Samuti mõistetakse seksuaalsuhteid kui mehe ja naise vahelisi suhteid, mitte suhteid samasooliste vahel.”

Praosti valimisel on määrav roll peapiiskopil

Sinod ehk praostkonna esinduskogu koguneb korra või kaks aastas ning neil osalevad iga praostkonda kuuluva luterliku koguduse vaimulik ning kaks lihtliiget igast kogudusest. Sinodist võib hääleõiguslikuna osa võtta ka kiriku kõrgem juhtkond, näiteks peapiiskop või piiskop.

Praostkonna sinodil valitakse neljaks aastaks praost ja abipraost, kelle kinnitab ametisse konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus. Praosti kandidaadi esitab aga peapiiskop ning sinodil tuleb siis tema ettepanek kas heaks kiita või tagasi lükata ning kui sinodile kandidaat ei sobi, tuleb peapiiskopil leida uus.

Toompuu, keda on meedias ka revolutsionääriks tituleeritud, väitis kõigi aegade noorima EELK kirikuvalitsuse liikmena enne esmakordset praosti ametisse valimist, et olevat tegelikult “peapiiskopile öelnud, et kui vähegi võimalik, võiks ta vajaduse korral kellegi teise leida”.

Tema hinnangul on kiriku juhtimismudel ühtpidi tugevalt hierarhiline, aga teisalt ka demokraatlik. “On ka nii juhtunud, et sinod on oma praosti umbusaldanud, see ei ole päris ennekuulmatu asi,” nendib ta aga praegust olukorda kommenteerides.

Toompuu valiti tänavu aprillis piiskopi poolt esitatud kandidaadina taas järgmiseks neljaks aastaks Viru praostiks, seda vaatamata tema süstemaatilisele LGBT-liikumise edendamisele Rakveres. Näiteks asetas Toompuu poolt juhitud kultuurikomisjon 2017. aastal Festhearti taotluse toetusnimekirja tippu ning kui Rakvere linnavolikogu otsustas hoolimata istungil kõlanud Toompuu kirglikust toetuskõnest homofilmifestivali linna eelarvest siiski mitte rahastada, marssis ta protestiks saalist lihtsalt välja.

Toompuu tunnistas ka toona, et ta on saanud kirikuringkondadest küsimusi, et miks tema juhitav komisjon seksuaalvähemuste üritust toetada soovib. Tema sõnul ei andvat tema positsioon vaimuliku ja ristiinimesena ega ka kiriku homoseksuaalsust patuna tauniv positsioon talle aga õigust inimesi nende seksuaalse sättumuse tõttu linna raha jagamisel “diskrimineerida”.

Ühtlasi kritiseeris Toompuu 2018. aastal EELK poolt kavandatud toetusavaldust ühe mehe ja ühe naise vahelisele traditsioonilisele abielule põhiseadusliku kaitse andmiseks.

“Mõte oli just see, et kui abielu oleks säärasel moel fikseeritud, oleks paljude jaoks hirmud maha võetud ja saaks rahulikult kõik muud seadusaktid vastu võtta, mis tagaksid vajalikud õigused ka samasoolistele paaridele ja muudele kooseluvormidele,” selgitas ta toona ERRile. “Aga nüüd on see kontekst välja jäetud ja poolikuks nuditud ning sellisel moel ta minu meelest ei lahenda ühtki probleemi.”

“Tegemist on ju poliitilise teemaga, millel teoloogilist sisu täna enam väga ei ole,” ütles Toompuu, vaatamata sellele, et luterlikus kirikus määratletakse abielu selgelt ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.

“See puudutab tsiviilabielu, see on puhtalt poliitiline küsimus,” lisas ta hoolimata sellest, et vastav põhiseaduse muudatus puudutaks nii kiriklikke kui ka kodanlikke abielusid, eriti olukorras, kus luteri kirik liigub Euroopas tugevalt “homoabielude” heakskiitmise suunas ning lubab mitmel pool Skandinaavias ja Saksamaal ka samasoolisi paare laulatada. “Kas kirik sellisel moel peaks poliitilisi avaldusi tegema. See on see, mille peale paljud inimesed ei ole ilmselt veel mõelnud.”

Pärast avalduse heakskiitmist EELK kirikukogul selgitas aga peapiiskop Viilma, et tegemist on vaid kiriku poolse toetusavaldusega ning ise nad kiriku nimel riigikogule ettepanekut põhiseaduse muutmiseks ei tee.

Peapiiskoppi ei häirinud ka Toompuu väidetav vabamüürlaslik taust

Peapiiskopi jaoks pole probleemiks ka Toompuu väidetav vabamüürlaslik taust, seda enam, et 2013. aastal allkirjastas ta EELK konsistooriumi kantslerina piiskoplikule nõukogule läkitatud kirja, milles leitakse, et vabamüürlusesse kuulumise keelustamine ei ole põhjendatud.

Sama aasta märtsikuul kirjutas Toompuu ka arvamusartikli EELK häälekandjasse Eesti Kirik, milles hoiatab, et ei tohiks kaasa minna ühe tema ametivenna üleskutsega, mille kohaselt peaksid vaimulikud avalikustama oma vabamüürlasliku kuuluvuse. Ühtlasi süüdistas Toompuu sellise üleskutse tegijat umbusalduse külvamises.

“Me ei tohi kaasa minna üleskutsega stiilis “avalikustage oma kuuluvus”. Isegi sellele küsimusele, kas sa oled vabamüürlane, võib rahumeeli vastamata jätta, ükskõik, oled sa siis või mitte. Sest muidu me mängime umbusaldajatega kaasa.”

“Miks üldse peab ametivenda umbusaldama ja kahtlustama, [kuna] ta kuulub organisatsiooni, mida on raske mõista,” küsib Toompuu retooriliselt. “Kus on usaldamatuse juur?”

Neid, kes vabamüürlaste salatsemisele viitavad, süüdistab Toompuu aga hoopiski võimuihas ning küsib taaskord retooriliselt, et “kui kirikus nii hirmsalt peab kartma, kas siis Kristusel on siin veel kohta”:

“Midagi on salajas ja näib, et seda ei õnnestugi päevavalgele tuua. Kas see kramplik hirm saladuste eest ei kõnele mitte võimu­ihast? On teada fakt, et raske on kontrollida ja juhtida seda, mida ei tunne. Ja kui järsku selgub, et kõigi ametivendade tegevust ei olegi võimalik kontrollida ega ette prognoosida, siis see võtab jalad alt.”

Toompuu sõnul ei tahaks ta uskuda, et “kogu selle vabamüürluse ümber lahvatanud tüli taga ongi vaid labane võimuvõitlus”. Ning päris kindlasti ei taha ta seda näha seoses peapiiskopi valimistega. Aga tema sõnul on inimesed mures ja küsivad, “kas tõesti on kirikus võim nii tähtis, et nõnda näotult raiutakse vendluse sidemeid”. “Mina ei tea, miks seda tehakse,” väidab Toompuu kokkuvõtvalt.

Järgmisel aastal valis EELK kirikukogu uueks peapiiskopiks Urmas Viilma, kes pühitseti piiskopiks ja seati ametisse 2. veebruaril 2015 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Oodatud on kõik… välja arvatud SAPTK

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid kirjeldas, kuidas temal ja sihtasutuse kaasjuhil Markus Järvil ei õnnestunud oma esimesel SAPTKi ringreisil saada Toompuult vaatamata tema kõikehõlmavale külalislahkusele luba tema koguduse ruumide kasutamiseks Rakveres, et rääkida seal perekonna olulisusest ühiskonnas:

“Paraku meile selleks võimalust ei antud. Toodi jälle mingid erinevad tehnilised vingerdavad põhjendused. Aga oli selge, et tegelikult ta on ennast positsioneerinud üpris selgelt selle homoaktivistide poole peale. Ja tõepoolest ei tee selline asi üldse au kirikuõpetajale, kes on muuseas ka EELK kirikuvalitsuse liige, et ei suuda mees võtta selget seisukohta, kristlikku seisukohta ja seda väljendada ja selle eest seista. Selle asemel hakkab mingisugune laveerimine ja vingerdamine. Siinkohal tahakski öelda, et härra Toompuu, võtke ennast kokku, tutvuge oma kiriku seisukohtadega, viige ennast kurssi ja seiske nende eest, nii nagu teie kristlik kohus on. See ei ole tegelikult üldse raske ja paljud inimesed ootavad seda kirikuõpetajalt. Aga sellist käitumist nagu te siin üles näitate tõesti ei tahaks näha.” 

Vooglaiu hinnangul on see teatud mõttes ka hea näide sellest, kuidas üks kristlik usujuht ei tohiks nendes asjades käituda: “Mitte üheski kohas ei ole näha olnud, et ta suudaks ühtegi korda konkreetselt välja öelda, et abielu on ja jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks, et homoseksuaalsed suhted on ebamoraalsed, et perekonnal ei ole midagi pistmist homoseksuaalsete suhetega, et lastel on õigus emale ja isale ja et homoseksuaalidel ei ole mingisugust õigust lapsi lapsendada… mitte kordagi. Küll aga on mingisugune selline laveerimine pidevalt.”

Vooglaiuga nõustub ka Järvi, kelle arvates on Toompuu käitumise puhul väga selgelt näha “slikerdamist, jamamist ja kõikvõimalikku vingerdamist”: “Selle asemel, et võtta IRLi [ja praeguse Isamaa – toim] liikmena, kristlasena, kirikuõpetajana selge positsioon homoliikumise poolt või homoliikumise vastu, hakkab ta vingerdama ja ajama mingisugust tehnilist juttu”.

Täiendavaid pilte Rakvere Kolmainu kirikus aset leidnud homojumalateenistusest on võimalik vaadata siit.

Homofilmifestivali Festheart üritusena reklaamitakse ka jumalateenistust Rakvere kirikus

Fookuses: Rakvere linnavolikogu ei alistunud homoaktivistide survele

LGBT-filmifestival jäi Rakveres toetuseta. Mida ütleb kohalik kirikuõpetaja?

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!