Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik: homod, ärge kartke Objektiivi!

Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik leidis teaduskonna reedese seksikonverentsi avakõnes, et kätte on jõudnud aeg, et rääkida kirikutes ja kogudustes avameelselt inimese seksuaalsuse kõikidest aspektidest. Ühtlasi kutsus ta üles mitte kartma Objektiivi, mis tema hinnangul tegeleb jõuvõtteid kasutades homoseksuaalsuse demoniseerimise, vägivaldse ideologiseerimise ja politiseerimisega, et luua teema ümber vaikiv õhkkond ja suurendada homode kannatusi.

Esmalt rõõmustab Nõmmik selle üle, et kuigi oleme veel kaugel sellest, et meie ühiskonnas valitseks kõikjal ligimesearmastus, on siiski ajad suuresti muutnud ning kristluses juurduvad üha enam “kaasaegsed arusaamad inimõiguste kohta, mille aluseks on kõikide inimeste sünnipärase võrdsuse idee”:

“Vasakukäelised on tunnistatud normaalseteks inimesteks; orjust on õnnestunud oluliselt vähendada ja seda taunitakse ametlikult; visalt, aga siiski on hakatud naisi tunnistama perekonnas ja ühiskonnas mehega võrdväärse partnerina; arusaam, et õige pedagoogika tähendab lapse peksmist, on hakanud taanduma; laste seksuaalse ärakasutamise vastu vaimulike poolt on hakatud reageerima; reas ühiskondades ei ole abort enam tabu, aga abortide arv ka ühtlasi väheneb.”

Nüüd olevat aga Nõmmiku hinnangul aeg sealmaal, et kirikutes ja kogudustes tuleb rääkida avameelselt ka inimese seksuaalsuse kõiksugustest aspektidest, sest kui vaimne tervis on kristlikus hingehoius tunnustatud valdkond, siis ei näe ta põhjust, miks ei peaks selleks sobima ka seksuaaltervis.

Oluliseks põhjuseks, miks tuleks Nõmmiku arvates ka kirikutes rohkem seksuaalhälvetest rääkida, peituvat “tõsiasjas”, et viimase sajandi jooksul olevat tehtud suuri edusamme inimese seksuaalsuse, psüühika ja sotsiaalsuse uurimisel ja mõistmisel: “Teaduses tunnistatakse seksuaalsuse erinevaid vorme, seksuaalsuse vääramatut rolli inimese olemuses ning erinevaid seksuaaltervise aspekte.”

Nõmmik leiab, et mida rohkem on neist olnud võimalik ühiskondlikult rääkida, seda rohkem on kasvanud ka mõistmine ning rõhutab, et “loomulikult ei pääse sellisest mõistmisest ka kirikud ja kogudused”.

Toonis, mis ei luba isegi püstitada küsimust, et kas kirikute ja koguduste suhtumises seksuaalküsimustesse ei peaks midagi muutuma, on üles astunud netiportaal Objektiiv, ühe EELK koguduse vaimulikud ja liikmed ning isegi riigikogu esimees.

Tema hinnangul on täiesti kohane, kui ühiskonna liikmed esitavad kirikutele ja kogudustele seksuaalsusega seotud küsimusi ning veelgi kohasem on, kui neid küsimusi esitatakse kirikute ja koguduste endi rüpes, sest ka [homoseksuaalsed – toim.] kristlased olevat samasugused inimesed nagu teised, “kes on sündinud, nagu nad on, kes ei pääse välja oma etteantusest, oma loodud olekust”.

Kirikutel, kogudustel, vaimulikel, koguduseliikmetel on Nõmmiku arvates valida, kas tunnistada inimeste sünnipäraseid erinevusi, erinevaid kooseluvorme, armastuse mitmekesisust, või siis neid eitada ning “teha paljude kaaskristlaste elu raskeks või väga raskeks”.

Seetõttu leiab Nõmmik, et Piibli tõlgendamine võib ajas muutuda ja “peabki muutuma” (sic!), kui selguvad väidetavalt uued olulised tõsiasjad inimese olemuse ja olemise kohta. Seda uut reaalsust peaksid siis kirikud tema nägemuses ka tunnustama ja minema oma õpetuse osas kompromissidele.

Nõmmik süüdistab Objektiivi homoseksuaalsuse demoniseerimises

Nõmmiku väitel võib aga mõnedes äärmuslikemates kogudustes aga ainuüksi teatud nähtuste [homoseksuaalsuse – toim.] nimetamine viia “marginaliseerimise või demoniseerimiseni”. 

“Demoniseerimine, vägivaldne ideologiseerimine (sic!) ja kogunisti politiseerimine” on Nõmmiku sõnul aga aktuaalne probleem Eestis laiemalt ning tema väitel on seda proovitud teha ka seoses Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Seksuaaltervise Liidu ühise seksikonverentsiga.

Siinkohal näitab Nõmmik aga süüdistavalt Objektiivile ja portaali mõttekaaslastele nii kirikus kui poliitikas:

“Toonis, mis ei luba isegi püstitada küsimust, et kas kirikute ja koguduste suhtumises seksuaalküsimustesse ei peaks midagi muutuma, on üles astunud netiportaal Objektiiv, ühe EELK koguduse vaimulikud ja liikmed ning isegi riigikogu esimees. Kõik nad on kas kõnelenud kristlastena või eeldanud, et meie kultuuriruum peaks olema kristlik.”

Nõmmiku hinnangul on Objektiiv koos oma mõttekaaslastega teinud aga olukorra seeläbi ainult hullemaks, kuna väidetavalt oleme “vaikiva õhkkonna” loomiseks üritanud kasutada “jõuvõtteid” (sic!), mis on ainult suurendanud tõenäosust, et “inimesed kannatavad veelgi rohkem”.

Vastusena Objektiivi väidetavatele vägivaldsele ideologiseerimisele ja jõuvõtete kasutamisele kutsub Nõmmik aga meelde tuletama vana maailma prohvetite suust kõlanud ütlust: ärge kartke! [1] 

“Ärge kartke tunnistada enda või teiste sättumuslikke eripärasid! [2] Ärge kartke enda või teiste seksuaaltervist või inimeste igapäevast kooselu puudutavaid küsimusi,” julgustab Nõmmik, rõhutades, et iga inimene vajab armastust nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil.

Lõpetuseks väljendab Nõmmik lootust, et dialoog seksuaalsuse üle kirikutes ja kogudustes on võimalik ning kutsub üles seda avama.

Veiko Vihuri: tegelikult ei otsita dialoogi, vaid tahetakse muuta kiriku õpetust

Vaimuliku ja Objektiivi endise peatoimetaja Veiko Vihuri sõnul on aga “iseloomulik ja sellisena tähelepanu vääriv, et usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik räägib “dialoogist seksuaalsuse üle” kirikutes ja kogudustes ainult ühes võtmes: kirikud ja kogudused peavad oma seniseid arusaamu muutma, sest ajad on muutunud”.

“Miks ei võiks dialoog – kui tõesti tahetakse ehtsat dialoogi – toimuda teemal, kas ühiskond võiks naasta kristliku moraaliõpetuse juurde? Kasvõi üksnes selle pärast, et see on ühiskonnale kasulik?” küsib Vihuri. “Muidugi ei tule taoline küsimuseasetus “ühisosa otsiva” konverentsi korraldajatele pähegi. Konverentsi taotluseks on muuta kirikut ja mitte lasta muuta kirikul ühiskonda.”

Peeter Espak: ülikool peaks pakkuma aruteluplatvormi, mitte kartma dialoogi

Vihuri kriitikale sekundeerib Tartu Ülikooli usuteaduskonna endine võrdleva usundiloo vanemteadur ning praegune orientalistikakeskuse sumeroloogia ja Lähis-Ida kultuuriloo vanemteadur doktor Peeter Espak kelle arvates tuleks järgmisele samalaadsele üritusele kutsuda ka kriitikud:

“Kui tahta arutuse all olevatel teemadel arutelu, siis arutelu saabki toimuda ainult nende eri seisukohtade vahel – või siis peab kirik kaheks jagunema, kus iga pool korraldabki oma konverentsi ja oma aruteluõhtu.

Kui ülikoolil on üldse asja kodanikeühendustes toimuva üle aruteluks, siis see peakski olema aruteluplatvormi pakkumine. Ehk kui avaldada imestust, et miks keegi arvab “teisiti”, siis on igati väärikas sellele “teisiti” arvajale anda võimalus ennast selgitada.

Mul on vahel tunne, et ka meie ülikoolis paljudes kohtades leiavad juba väga paljud puritaanlikul kombel, et nende käes on puhas ja dogmaatiline tõde ning kogu välismaailm on pimeduses kobavad ülimat tõde mitte ära tundnud ketserid. Samas kõige rohkem peakski olema õppida just vastupidiselt seisukohalt.

Kui teha “poliitiliselt laetud” arutelu või konverentsi, siis on kasulik alati kutsuda esinema ka teoloog, kes esindab teistsuguseid seisukohti. Seda just võttes arvesse, et antud teemadel on vähemalt kirikus täiesti domineerivaks teistsugune lähenemine. Seega kasvõi üks arvamus “vastaselt” annab ka igale üritusele võimaluse mingi arutelu tekkimiseks.”

Espaki sõnul ei tohiks mitte mingil juhul ühtegi dialoogi karta, sest seksuaalsuse teemadel on näiteks nii doktorikraadiga asjatundjad, poliitikud kui ka kolumnistid väga erinevatel seisukohtadel: “Miks ei peaks ka neile sõna andma? Pigem kui seda ei tehta, saabki avalikkuses öelda – “nad teevad ülikooli ruumes poliitikat”.”

Usuteaduskonna tudeng: konverentsil ei käsitletud traditsioonilist kristlikku seksuaaleetikat kordagi positiivses valguses

Eelneva kriitikaga nõustub ka usuteaduskonna üliõpilane ja EELK Tartu Pauluse koguduse liige Robert Bunder, kes juhib tähelepanu tõsiasjale, et “konverentsil ei olnud ühtegi ettekannet, mis oleks käsitlenud positiivses valguses või tutvustavalt traditsioonilist kristlikku seksuaaleetikat, mida variatsioonidega tunnistavad kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud”.

Seda vaatamata asjaolule, et “Nõmmiku sõnul oli konverentsi eesmärk uurida seksuaalsust religioonis ja religiooni seksuaalsuses ning proovida läbi “dialoogi” teadmisi suurendada, sildu ehitada ja ühisosa leida”.

Sel põhjusel ei tundnud Bunderi sõnul ka paljud kristlased, et konverents oleks otsinud nendega reaalset dialoogi: “Dialoogi tekitamiseks oleks võinud konverentsil tutvustada ka teise poole seisukohti, kuid see kas unustati ära või ei soovitud seda teha.”

Selle asemel olid aga konverentsil kõlanud ettekannete märksõnadeks hoopis heteronormatiivsus, LGBT, feministlik teoloogia, hedonofoobia, erotofoobia jt.

Bunderi hinnangul on kurb näha, et isegi teoloogide seas, rääkimata ilmaliku ühiskonna üldisest arusaamisest, on levinud arusaam, justkui näeks traditsiooniline kristlik seksuaaleetika seksi millegi rüveda ja halvana vastukaaluks tänapäeva ühiskonna seksuaalsele vabadusele.

See tuleneb tema hinnangul eelkõige teadmatusest või moonutatud ettekujutusest selle osas, mida sajandite jooksul aja proovile vastu pidanud põhimõtetel ja Piibli sõnumil põhinev traditsiooniline kristlik seksuaaleetika endast üldse kujutab.

“Selle järgi on seksuaalvahekord hea, kui see toimub õigel ajal õiges kohas. Kahe abielus inimese vaheline seksuaalvahekord on ilus, sügav ja puhas. See on kahte inimest kokkuliitev akt,” selgitab Bunder.

Markus Järvi: lugege julgelt Objektiivi olenemata seksuaalsest eelistusest

Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi hinnangul leidub Nõmmiku sõnavõtus hoolimata selles kubisevatest hereetilistest ja kristliku moraaliteoloogiaga ühildamatutest väidetest siiski ka positiivne sõnum.

“Saan üksnes tervitada Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ettekandes kõlama jäänud seisukohta mitte karta Objektiivi. Ühinen Nõmmiku üleskutsega ning kutsun kõiki külastama regulaarselt meie portaali sõltumata poliitilistest ja seksuaalsetest eelistustest,” rääkis Objektiivi peatoimetaja.

“Inimene on ekslik, aga ta võib muutuda. Olen veendunud, et Objektiivi regulaarne ja eelarvamustevaba külastamine võib tiivustada inimesi liikuma tõe terviku ehk katoliku kiriku õpetuse suunas. Tõsi, Objektiiv saab sellel teel olla vaid üheks tagasihoidlikuks trepiastmeks ning siit tuleb edasi liikuda kiriku 2000-aastase õpetuse varasalve, mida ma Nõmmikule ja Tartu Ülikooli teoloogidele siiralt soovitan,” lisas Järvi.

Märkused:

Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ning Vana Testamendi ja semitistika dotsendi Urmas Nõmmiku avakõne 11. oktoobri konverentsil “Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides” avaldati samal päeval ka ajakirjas Kirik & Teoloogia. Nõmmik on ühtlasi Eesti evangeelse luterliku kiriku liige.

[1] “Aga Mooses vastas rahvale: “Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!”” – 2Ms 20:20

[2] “Ära maga meesterahva juures, nagu magatakse naise juures: see on jäledus!” – 3Ms 18:22

Usuteaduskonna seksikonverentsil kutsutakse hedonofoobset kristlust puberteedist välja kasvama

Markus Järvi: Tartu Ülikooli usuteaduskonna hedonofoobia konverentsil pole kristlusega mingit pistmist

Kas usuteaduskond tahab muuta „hedonofoobset“ kirikut?

Henn Põlluaas: normaalsuse ja inimväärikuse taastamiseks tuleb Euroopa taasristiusustada

EELK otsib uue raamatuga homoküsimusele lahendust

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!