KOLUMN ⟩ Veiko Vihuri: Eesti on kodusõjas (II)
Praegune internatsionalistlik, rahvusriiki düstoopiaks pidav võimuliit ja selle toetajaskond on läbi aegade suurim oht põhiseaduses ette nähtud rahvusriiklikule elukorraldusele.
Praegune internatsionalistlik, rahvusriiki düstoopiaks pidav võimuliit ja selle toetajaskond on läbi aegade suurim oht põhiseaduses ette nähtud rahvusriiklikule elukorraldusele.
Õigust ja tõdegi jääb tal üle.
Kas kunagiste komsomoli-uuendajate Mart Soidro, Tiit Pruuli, Indrek Tarandi jt vastumeelsus lipuaktsiooni suhtes Juhan Smuuli bareljeefi juures on tingitud sellest, et protest lähtus rahvusmeelsest ja põhimõtteliselt antisovetlikust leerist, või sellest, et Smuul oli ikkagi progressi-mees ja seetõttu „oma", küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Kõige kindlam tee rahvust hävitada on lõhkuda või diskrediteerida tema väärtushinnangud.
Reformierakonna ministrid on oma kasinusega langenud sellisesse asketismi, et jõuvarud otsa lõppevad.
Viimaks ei ole vahet, kas Revolutsiooni ehk lääne kristliku kultuuri aluste lammutamist veavad progressi nimel punased või valged jõud või on kapitalistid bolševikega käed löönud ja on sama asja eest väljas tingimusel, et neil peab olema hea – tõeliselt vaba ja õiglast ühiskonda ei ole võimalik rajada sellele, mis on moraalselt vale, kirjutab kolumnist Veiko.
See, mis igale normaalsele inimesele on elu alus, on temale murekoht.
Laimata, valetada, kõiki mängureegleid rikkuda ning valetada, valetada ja veelkord valetada – kas ei meenuta selline poliitiline strateegia ja taktika bolševike oma?
Rahvusriigi eest tasub võidelda, et hiljem, kui eestlased on sunnitud tantsima murjanite paaritustantsude ajal metsikute hordide pilli järgi orjatantsu, ei oleks hilinenud jõuetut kahetsust oma tegevusetuse pärast.
Me ei tohi oma inimlikku identiteeti lasta pelletiteks jahvatada.