Kolumn: Taara, avita? O Jummal! Awita Jummal!
Tõrvikurongkäik on ilus ja meeliülendav üritus, mis väljendab meie armastust Eesti vastu ja tänu kõige väärtusliku eest, mis siin leidub.
Tõrvikurongkäik on ilus ja meeliülendav üritus, mis väljendab meie armastust Eesti vastu ja tänu kõige väärtusliku eest, mis siin leidub.
Liberaalsesse demokraatiasse ei kuulu konservatiivide ärakuulamine, nendega arvestamine.
Inimest või rahvast, kes kellelgi kaelas tolgendab või pugejalikult teistel sabas sörgib, ei pea keegi mitte kellekski, ega millekski.
Keegi kuskil tahab, et ka Eesti aitaks kanda seda koormat, mille Euroopa liidrid on oma piiridesse ise tekitanud.
Uus põlvkond peab ometi ükskord mõistma, et ühe väikese rahva kaheks lõhestamine on väga suur ajalooline eksimus.
Sõnavabadus on tihtipeale olnud üks Revolutsiooni tööriistu, mis on aidanud teed rajada uuele ideoloogilisele süsteemile.
Sõnavabadus tähendab eelkõige seda, et igal inimesel on võimalus neid mõtteid välja öelda, mis ka teistele olulised võiksid olla. Inimeselt endalt nõuab see ennekõike korralikku ettevalmistust, toonitab Objektiivi kolumnist Malle Pärn.
Multikultuuri õndsus on uuskommunistide poolemeelne luul, tegelikkuses on see kõik jube.
Keegi ei vaidle tõsiasjaga, et teatud hulgal inimeste rassilist, kultuurilist ja rahvuslikku "mitmekesisust" tuleb ühiskonnale kasuks.
Tõelise progressi nimel tuleb peatada rahvuste ja kultuuride kui ajalooliste optimaalsete tasakaalustruktuuride hävitamine ning perekonna kui otse loodusest pärineva optimaalse uue põlvkonna kasvatamise mudeli lõhkumine, tõdeb Ülla Vähk.