KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kliimalapsed ja harvester
Las kliimalapsed vaatavad, missugune nägi mets välja enne harvesteri ja missugune on see laastatud-rüüstatud maastik pärast harvesteri.
Las kliimalapsed vaatavad, missugune nägi mets välja enne harvesteri ja missugune on see laastatud-rüüstatud maastik pärast harvesteri.
Helsinki ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen on pannud tähele, et ka soome keeleruumis, milles ei või täheldada soolisi asesõnu, hakatakse tõstatama ideoloogilisi küsimusi keele ja meele muutmiseks.
Inimese elu keskpunkt ja eesmärk ei ole järjest suurema kasumi teenimine, kasumlik investeerimine, ettevõtlik "laienemine".
Tuleb mitte kummardada minevikus tehtud vigade tuhaaseme ees, vaid kanda edasi Loojalt saadud vaimuvalguse tuld, kanda tõrvikut, kui soovite.
Jälgides Lukašenka praegust tegutsemist läänenaabrite suhtes on näha ilmset sarnasust Röövel-Ööbikuga: kui ei taha kuulda tapvat vilet, siis makske, leiab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Oktoobris toimunud meeleavaldus näitas selgelt, et rahvas on hakanud virguma.
Ajal, mil meie elu on üle politiseeritud ja –ideologiseeritud, ei ole kerge jääda kindlaks oma põhiseaduslikele kodanikuõigustele, sest seda kvalifitseeritakse egoistilikuks mässumeelsuseks.
Meil ei ole koroonakriis, meil on usalduse kriis, meil on kultuurikriis, meil on loodud sõjaolukord, ja oma rahvas, omad seaduskuulekad kodanikud on surutud teisejärgulisteks paariateks, eluheidikuteks, vaenulikuks elemendiks, keda tuleb tõrjuda ja tsenseerida ja vahest koguni vangi panna, kirjutab Malle Pärn.
Iga valitseja ideaalalam on vastuvaidlematu käsutäitja, kes ei mõtle oma peaga ega eraldu ühtsest massist.