Jüri Kotšinev: chevalier de Variscourt ja „Valge Marseljees"
Võib tunduda uskumatu, aga selline oli kord Euroopa.
Võib tunduda uskumatu, aga selline oli kord Euroopa.
Peavoolumeedia vaikib rahvastikupoliitikast ja rahvastikukriisist, mis peaks ju olema ühiskonna mure rahvuse ellujäämisest.
Saatesarja "Välgatused" seekordses saates on külas riigikogu õiguskomisjoni liige Anti Poolamets Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE). Peamiseks vestlusteemaks on inimeste elude ja hea nime hävitamine olukorras, kus kohus on needsamad inimesed õigeks mõistnud. Samuti tuleb juttu riigikogus menetluses olevast seadusest, mis võimaldaks kasutusele võtta automaatse biomeetrilise isikutuvastuse andmebaasi (ABIS) ning Eesti ühiskonna liikumisest üldise ideoloogilise tsensuuri kehtestamise suunas. Vestlust juhib Indrek Petersoo.
Briti advokaat ja rahvusvahelise usuvabadusi toetava vabaühenduse ADF International tegevjuht Paul Coleman kirjeldab portaalis Spiked Päivi Räsäneni tagakiusamise näitel, kuidas nii Euroopa Liidu komissariaadid, pea kõigi liikmesriikide kui Ühendkuningriigi valitsused tõmbavad häguselt sõnastatud ja uuskeelega üllaks manatud seadustega silmust usu- ning sõnavabaduse kaela ümber järjest koomale.
Saatesarja "Vestlused Einar Laignaga" täiendavas saates selgitab teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna Soodoma ja Gomorra hävitamise lugu.
Ainsad lõhestajad ja "vihakõnelejad" on meil need, kes nimetavad ennast liberaalideks, tõdeb Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Aivar Mäe ja Marti Kuusiku juhtumeid silmas pidades on vägagi kaheldav, kas meediaväljaanded on nõus oma ideoloogilisi, poliitilisi ja ärilisi ambitsioone allutama tõdemusele, et õigusriigis peaks õigust mõistma mitte meedia, vaid kohus, kirjutab Varro Vooglaid.
Olukord, kus igal aastal vaikitakse lastekaitsepäeval laste massiline sünnieelne tapmine ja selle riiklik rahastamine kui konkurentsitult suurim lastekaitse-alane probleem maha, on talumatult silmakirjalik, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Kuna Facebooki värske kursimuutuse tõttu on platvormil nüüd lubatud väljendada seisukohta, et koroonaviirus võis pärineda Hiina Wuhani linna laborist, tekib küsimus, kuidas tõlgendada selles valguses Eestis erinevatele uudistele ja väljaütlemistele tehtud vastupidiseid "faktikontrolle".