Nädalakommentaar: Lääne tsivilisatsiooni hullud päevad
LGGBDTTTIQQAAP-hullumajas jääb terve inimese kohustuseks ühel hetkel karjatada: kõik, aitab!
Rubriik: Arvamus
JUHTKIRI ⟩ Aasta kodaniku tiitel sotside ideoloogiliste ambitsioonide teenistuses
Kultuuriministri poolt n-ö aasta kodanikuks kuulutatud Rasmus Raski üleskutse anda Eesti Vabariigi kodakondsus kõigile nn hallipassimeestele näitab, kuidas meie poliitilistest ringkondadest üha enam kontrollitud ühiskonnas kinnistuvad aina sügavamalt põhiseaduse vaimu eiravad ideoloogilised hoiakud, sedastab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Massiimmigratsiooni head küljed ei varja iialgi varjukülgede ebardlikku palet
Euroopa tuleb eurooplastele tagasi anda ja kõiki teisi tuleb jõudumööda aidata nende kodumaal, leiab rahvuslasest ajakirjanik Jüri Kukk.
FOOKUSES ⟩ Ideoloogilised krambid ei luba rahvastikuprobleemi isegi kirjeldada, rääkimata selle lahendamisest
Ideoloogilistest krampidest tõmblev ühiskond ei ole võimeline lahendama rahvastikuprobleemi – madalat sündimust ja selle ületamist.
Eesti Maapäev 100
Ajaloolase Jaak Valge kõne Toompea lossi Valges saalis Maapäeva näituse avamise puhul 28.
Meie ühiskonna suurimaks probleemiks on sisemine nõrkus
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liikmete Varro Vooglaiu ja Markus Järvi intervjuu Edmund Burke'i Seltsi eestvedajale Hardo Pajulale.
Kolumn: karu, kotkas ja väike siil
Väikeriigina peame teadma, et moonakamentaliteet kaugele ei vii ja "iga okas tõesti loeb", sest asi see ei ole karul korraks siilile käpaga äsada või kotkal nokaga virutada.
Kõige ohtlikum ekrelane on arukas konservatiiv*
Paljud paremkonservatiivsed mõtlejad on selgelt arusaamatuses, miks uhked rahvad nagu ungarlased, poolakad ja teised suudavad enda eest seista, Eesti aga pigem teeb püksid täis kui ütleb Junckerile "ei".
Kolumn: kes lahingusse läheb, peab arvestama vastupanuga
Dialoog lõpeb seal, kus üks pool võtab otsustavalt kasutusele demagoogiarelvad ja lakkab teist poolt kuulamast.
Õnn ei ole elu mõte
Õnn – nagu kõik inimeseülene (armastus, lootus, usk) – on miski, mis saab tulla inimese ellu üksnes kingitusena ning mille võime sünnitada rõõmu on mõõdetud tänulikkuses, millega see vastu võetakse, mõtiskleb Adrian Bachmann.
Leht 415 / 565