Majanduslikud mõtisklused I: majandus ja krematistika
Majandus ja kreamtistika suhestuvad teineteisesse nagu peremees-organism parasiiti. Nende kahe olemuse ja erinevuse mõistmine on tänase majanduskriisi olemuse hoomamiseks hädavajalik.
Rubriik: Arvamus
Majanduslikud mõtisklused: sissejuhatus
Kas kedagi üldse enam huvitab Eesti riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta olulistele küsimustele? Miks keegi isegi ei küsi neid küsimusi?
Homoliikumise strateegilistest alustest
Homoliikumine on paljudes Euroopa riikides teinud suure võidukäigu ning on EL-i rahalisel toetusel muutumas üha jõulisemaks ka Eestis. Liikumise mõistmiseks on vaja tutvuda selle strateegiliste alustega.
Pühakoja lävel
Ajalooline sakraalhoone kätkeb endas tihti enneolematuid kunstilisi saavutusi, mida kõik turistid soovivad näha. Ent tihti puudub inimestel ettekujutus, kuidas sakraalses keskkonnas käituda.
Mis on ilu?
Kui ilu taandatakse maitse-eelistustele, siis muudetakse igasugune intellektuaalne arutelu ilu üle võimatuks. Muidugi on ilu kogemises subjektiivne element, ent ilu ise on siiski objektiivne reaalsus.
Euroopa Liit – vahend relativismi diktatuuri teenistuses
Emadele kuulub õigus hävitada oma lapsi, kuid lastel pole õigust tulla ilmale. Uus Euroopa, mis kujuneb välja 21. sajandil, määratleb ennast, nagu tundub, loomuõiguse ja kümne käsu eitamise kaudu.
Teenistuse paratamatus
Ühiskond, kus puudub seda vertikaalselt läbiv teenistuse printsiip ning valmidus ohvriks, töötab parimal juhul tühikäigul. Halvimal juhul muutub ta iseennast kägistavaks koosluseks.
Kuidas seadused, nõnda käitumine
Teaduslikud uuringud näitavad, et samasooliste “abielu” seadustamine suurendab oluliselt homoseksuaalse käitumise heakskiidetavust ja selle esinemist ühiskonnas, väidab psühholoog.
Usuline allianss
Seistes silmitsi Jumalat salgava maailmaga, peaksid Vene Õigeusu Kirik ja Katoliku Kirik nägema teineteises mitte rivaale, vaid moodustama kristlaste õiguste kaitseks strateegilise liidu.
Kristlik inimese kontseptsioon
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Leht 506 / 510