Nädalakommentaar: Kersti Kaljulaid – kriisipresident ja presidendi institutsiooni kriis
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
Saates "Fookuses" selgitavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi, miks algatas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korjanduse meestele, kes kokkuleppemenetluse tulemusel peavad Indrek Tarandile maksma 2000 eurot.
Toomas Hendrik Ilvese Twitteri kontol esinev keelekasutus ja kirjapilt, mis presidendi kantselei filtrist enam läbi ei käi, tuletab jälle meelde, et meil on olnud kaks ametiaega järjest presidendiks väliseesti mats, tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Meedia reaktsioonid Marine Le Peni külaskäigule olid tõsiselt piinlikud, nendivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri oma kommentaaris, vahendades muljeid Mustpeade majas toimunud pressikonverentsilt.
Saates "Fookuses" räägivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi SAPTK petitsioonist ERRi juhatusele, mille eesmärgiks on tuletada neile meelde, et rahvusringhäälingu seadus poliitilise tasakaalustatuse ja mitmekülgsuse nõuetega pole mitte valikuline visioonidokument, vaid täitmisele kuuluv seadus.
Sõjaajaloolase ja publitsisti Jüri Kotšinevi hinnangul on Eesti ühiskonnas parasjagu toimumas ühe maailmavaate ja poliitilise ideoloogia taandumislahingud.
Harri Kingo arutleb presidendi rolli ja kirjutamata seaduste, komberuumi, ajakirjandusvabaduse ja laiemalt vabaduse mõiste teemal.
Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg vestlesid sõnavabaduse olukorrast Eesti Vabariigis, tõdedes ühiselt, et kõlama pandud sõnumil, nagu oleks sõna- ja pressivabadus Eestis ohtu sattunud, ei ole faktilist alust ning et vastupidist sõnumit kõlama pannes luuakse maailmas Eesti mainet kahjustavat kuvandit.
Ühtsuseni ei jõuta endast välja minemise kaudu, kellekski teiseks saamise kaudu, vaid kokku kuulutakse selle läbi, et iga rahvus jõuab rohkem iseenda lätteni, mis on kõikidele ühine.