Kollaste vestide protestide pööristuules on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni populaarsus pudenenud pelgalt 18 protsendi peale ning esmaspäeval on oodata umbusaldusavaldust tema vastu vähemalt kolme vasakpoolsema erakonna poolt.
Lõuna-Rootsi juhtiv päevaleht on kirjutanud eelseisvate jõulude tähistamisest Malmös kui "talvepühadest" ning rõhutanud vajadust panna varasemast suuremat rõhku linnarahva julgeolekule.
Eilse seisuga on ÜRO rändeleppest taganenud tervelt kaks kolmest Balti riigist ehk Läti ja Leedu, ning loobujate loetelu täieneb.
Suveräänsusliikumine Tark ja Terve Eesti korraldab eeloleval pühapäeval Vabaduse väljakul meeleavalduse, milles protestitakse ÜRO rändeleppe vastu ning avaldatakse meelt sõnavabaduse poolt.
Meie praegune poliitiline klikk käsitleb Eestit neile Brüsseli poolt antud läänivaldusena, kus nad peavad vasallitruudusest tulenevalt kõigepealt lääniisanda soove täitma ja alles seejärel oma talupoegade ehk siis antud juhul Eesti rahva tahtmistega arvestama, ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme Objektiivile antud intervjuus.
"Täna oleks uhke olla lätlane ja esindada Valka linna," ütles Isamaa peasekretär Priit Sibul kommentaariks Läti parlamendi otsusele ÜRO rändelepet mitte toetada.
Kolm kuud pärast parlamendivalimisi pole Rootsil tänaseni ei peaministrit ega valitsust, kuid Keskerakond on äsja andnud veel viimase võimaluse koalitsioon kokku klopsida sotside liidrile Stefan Löfvenile.
Kollaste vestide protestide jätkudes süüdistavad Prantsuse riigiametnikud valitsust rahvast irdumises ja "pariislikus arrogantsuses".
Emmanuel Macroni "kliimamaksude" vastu vallandunud massilise nn kollaste vestide liikumise taga on väidetavalt naine, kelle veendumuse kohaselt peaks valitsus töötama kodanike heaks.
Bulgaaria valitsus teatas eile, et "praeguses staadiumis … kaitseb meie riigi ja selle kodanike huve kõige paremini otsus mitte liituda" ÜRO rändeleppega.
