EELK peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Meie Kirik

Kaja Kallase valitsus jätab kaubanduskeskused ja spordisaalid avatuks, ent sulgeb avalikkusele kirikud. Täpsemalt on alates 3. märtsist keelatud siseruumides avalike ürituste korraldamine, mis hõlmab ka jumalateenistusi. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul selgitas siseminister Kristian Jaani talle, et valitsus ei soovinud kellelegi teha erandeid.

Viilma sõnul puudub tal isiklikult veendumus, et viiruse leviku piiramiseks valitud meetmed avalike jumalateenistuste keelamisel on hetkel proportsionaalsed tervise kaitse saavutamiseks kaubanduskeskuste ja spordisaalide avatuks jäämise kontekstis.

EELK peapiiskop osutab ühtlasi, et jumalateenistused pole võrreldavad meelelahutusüritustega.

“Olgu siis veel kord üle rõhutatud, et uskliku inimese jaoks ei ole jumalateenistus meelelahutus ega ajaviide, vaid vaimulik hingetugi ja -toit, millest pikaajaline ilmajäämine väljendub janu- või näljatundena, mis on lausa füüsiliselt tajutav,” kirjutas Viilma ERRi portaalis avaldatud artiklis.

“Õpetuslikult on teatud usulised toimingud kristliku elu tingimuseks, ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu kristlasena ja teenida Jumalat. Oma õpetuslikust ja liturgilisest eripärast tulenevalt ei saa seda hingetoitu tellida koju toidukulleriga ega püsivalt asendada ekraanijumalateenistusega.”

“Jõulude eel aasiti avalikult valitsuse ja kirikute juhtide liiga lähedase ja sageda omavahelise läbikäimise pärast. Seda ka tollase opositsiooni poolt. Nüüd, mil jumalateenistused on samastatud meelelahutusüritustega ning on seetõttu keelatud, on uue valitsuse lemmikuteks saanud kaubanduskeskused,” nentis Viilma, lisades, et natuke tundub see samm revanši või tagasitegemisena.

“Kui Eestis tegutsevatel kirikutel on pühakodade avatuna hoidmise argumendina võimalus kasutada põhiseaduse usuvabaduse paragrahvi, siis kus on vettpidavad ja teaduspõhised argumendid kaubanduskeskuste avatuna hoidmise toetuseks?” küsis Viilma.

“Praegu käitub valitsus justkui oleksid kõik Eestis tegutsevad usulised ühendused riigikirikud, kellele võib lihtsalt ülalt-alla korraldusi väljastada, paberinurgal kõigest pitsatijäljend: “Täitmiseks!”.”

“Kui poliitkaalutlustest lähtuvalt luuakse väärtuspõhiselt eelisolukord tarbimisele ning solidaarsus eeldatakse vaid kultuuri-, meelelahutus-, haridus- ja usuvaldkonnast, on tegemist tasakaalust väljas ja kaldu otsusega. Kui ühiskonnaliikmetest ainult osa peavad osutama solidaarsust ja teised mitte, siis ei ole see enam solidaarsus vaid sunnitud ohver,” leiab peapiiskop.

Uute korralduste valguses tahab Viilma küsida, kas meil on ikkagi selline olukord saabunud, et just jumalateenistused tuleb keelata: “Millised on teaduspõhised faktid selle tõendamiseks? Kas viiruse levimise statistika või uuringud kinnitavad, et kirikutes toimuvatel jumalateenistustel või teistel usulistel talitustel on inimeste nakatumise oht oluliselt kõrgem kui näiteks kaubanduskeskustes viibides ja seal osteldes?”

“Kui piirata tuleb igasugust rahva hulgas liikumist, siis kirikutes on sellist liikumist ja kogunemist kordades vähem kui kaubanduskeskuste pikkades koridorides, kaupluste kitsaste stangede ja müügilettide vahel. Isegi ühes trammis või liinibussis viibib samaaegselt rohkem inimesi kui ühes suures maakirikus.”

“Käte desinfitseerimine, hajutamisnõudest kinnipidamine ja muud vastavad reeglid on muutunud juba peaaegu et osaks meie kiriklikust liturgiast,” nendib Viilma, lisades, et sama kehtib piirarvudest ja maskikandmise nõudest kinnipidamise osas. “Oleme seni hästi toime tulnud ning ka möödunud jõulud kinnitavad seda.”

Samuti jääb peapiiskopile arusaamatuks, miks tehti avalike jumalateenistuste keelamise otsus kirikute esindajatega läbi rääkimata nende selja taga.

“Minule isiklikult tundub, et EELK kirikuvalitsus peab hakkama oma vaimulikelt nõudma selliste korralduste täitmist, mis ei ole proportsionaalsed ega ole ka kriisi leevendamiseks vältimatult vajalikud,” sedastab Viilma, kinnitades samas, et loomulikult asuvad kirikud nõudeid täitma, tehes seda lugupidamisest oma riigi ja armastusest rahva vastu, kuid mõistmatuses, miks ei või kogudus koguneda kirikus, kuid kaubanduskeskusest võib.

Reedel kogudustele saadetud teadaandes märkis peapiiskop, et teisipäeval arutab konsistoorium uut olukorda ja sõnastab ka uued korraldused.

“Samal ajal püüame teha kõik, mis meist oleneb selleks, et kirikud jääks avatuks vähemalt privaatseteks ja avalikkusele suletud teenistusteks ja talitusteks ning jumalateenistuselu taastuks.”

Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu kommenteeris sotsiaalmeedias valitsuse otsust järgmiselt:

“Selle riigi kodanikena tuleb meil korraldust täita. Kuigi ma ütleksin, et kui seesama riik, kus on võimalik kaubanduskeskustes ringi käia, üksteist seal müksata ja ostelda, annab korralduse, et palvetada oma maa ja rahva eest üheskoos ei tohi, siis … ma ei tea, kuidas selle riigiga läheb.

Kirikute sulgemine on minu jaoks ääretult kurb ja ma ei ole ainus, kes nii tunneb. Väga palju on selliseid maakirikuid, kus käibki ainult kümmekond inimest koos, et pühapäeviti üheskoos palveid teha … ja siis neile öeldakse, et nad ei tohi neid palveid enam teha. See on ühe lauaga löömine – väga laia lauaga löömine. Ma arvan, et selles otsuses on midagi ääretult valet. Aga ma ei kutsu üles kodanikuallumatusele, vaid lihtsalt ütlen, et selles asjas on midagi kummalist.”

Toimetas Martin Vaher