Saksamaa keelas riigis ära islamistliku liikumise Ḩizb Allāh tegevuse ja politsei korraldas rühmitusega seotud mošeedes ning keskustes läbiotsimisi.
Tänaseni võis Iraani poolt toetatud Liibanoni islami shia usulahku esindava grupeeringu poliitiline tiib Saksamaal tegutseda. Keelatud oli ainult selle sõjaline tiib, vahendab BBC.
Ḩizb Allāhi (Hisbollah) heaks töötab Saksamaal tuhande aktivisti ümber. Otsust kiitis Iisrael, mille esindajad kutsusid üles islamistlikku jõuku ära keelama kogu Euroopa Liidus.
Ḩizb Allāhil, mis tõlkes tähendab "jumala parteid", on Liibanonis märkimisväärne mõjuvõim ja see on üks tänase valitsuse suurimaid toetajaid. Ḩizb Allāh on korraldanud rünnakuid lääneriikide, eriti Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide ning nende kodanike ja institutsioonide vastu.
Euroopa Liidu arvates on terroristid ainult Ḩizb Allāh sõjalises tiivas, kuid viidatud islamiste esindavad poliitikuid peetakse parketikõlbuliteks. Käesoleva aasta alguses kurjustas Ameerika Ühendriikide suursaadik Berliinis Richard Grenell Euroopa Liiduga, et see teeb Hezbollah kahel osal "kunstlikult vahet".
Ühendkuningriik lõpetas Ḩizb Allāh poliitikute normaalseteks inimesteks pidamise ära 2019. aastal väites, et neid kahte pole enam võimalik eristada. Ḩizb Allāh mõlematel tiibadel on oma riigis tegutsemise ära keelanud veel USA, Kanada, Holland ja Jaapan.
Samas Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas eelmisel aastal, et tema jätkab Ḩizb Allāh poliitikutega suhtlemist. Macroni sõnul on see Liibanoni inimeste asi otsustada, milline poliitiline jõud neid esindab, mitte mõni välisriik nagu Prantsusmaa.
Saksamaa siseminister Horst Seehofer langetas Ḩizb Allāh keelamise otsuse peale uurimist, millest selgus, et šiitlik jõuk on maailmas suure hulga terrorirünnakute taga ja on tapnud sadu inimesi. Saksamaa parlamet on varasemalt kutsunud valitsust üles Ḩizb Allāhiga midagi ette võtma.
Ḩizb Allāhil on Saksamaal 1050 toetajat ja siseministeeriumi hinnangul on organisatsioonil riigis veel neli allüksust.
Saksamaa politsei otsis neljapäeva 30. aprilli hommikul läbi neli Ḩizb Allāh seotud mošeed ja ühingut: Berliinis al-Irschadi mošee, kaks islamikeskust Bremenis ja Münsteris ja liibanoni kogukonnakeskuse Dortmundis.
Rühmituse poliitikute ära keelamine annab Saksamaa valitsusele õiguse piirata tänavatel antisemiitlike ja Iisraeli vastaste loosungitega lehvitamist. Ḩizb Allāh lippe ja Iisraeli vastaseid plakateid näeb igal aastal Berliinis toimuval al-Qudsi marsil.
Saksamaa politsei kõneisiku Thilo Calbitzi sõnul annab Ḩizb Allāh poliitikute terroristideks kuulutamine neile järgmised õigused: "Selline läbiotsimine näeb välja järgnevalt: esmalt koputatakse uksele ja lastakse uksekella ning vaadatakse, kas keegi vastab. Kui seda ei tehta, siis pakilisuse järele otsustatakse, kas hoonesse sisenemiseks kasutatakse jõudu ja seda tuli meil [neljapäeva] hommikul kasutada."
Toimetas Karol Kallas