Sõnum valitsejatele, suurelt ja nähtavalt: perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas 24.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas 24.
Selle nädala juhtkirjas nendib Objektiivi toimetus, et kooseluseadusest on saanud Eesti ühiskonnas demokraatia, õigusriikluse ja hea õigusloome lakmuspaber, mistõttu ütleb see, millise lahenduseni jõutakse, paljugi meie ühiskonna kultuurilise olukorra kohta.
Täna hommikul riigikogu hoone ees ja pärast seda Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel avati hiiglaslik loosung, millel on toodud sümboolselt esile loomuseaduslik tõde, et perekonna ja abielu keskmes on mehe ja naise vaheline suhe ning et kõigil lastel on loomulik õigus emale ja isale.
Eile andsid SAPTK esindajad IRL-i, EKRE, Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsioonile üle rohkem kui 25 000 pöördumist enam kui 6 500 inimeselt, mille sisuks oli palve mitte toetada Reformierakonna ja sotside püüdlust kooseluseaduse läbisurumine rakendussätete heakskiitmise läbi lõpuni viia.
Täna hommikul andsid SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad riigikogus Keskerakonna, IRL-i, Vabaerakonna ja EKRE fraktsioonile üle kokku rohkem kui 25 000 inimese pöördumise, milles palutakse mitte aidata Reformierakonnal ja sotsidel kooseluseaduse läbisurumist lõpule viia.
Äri- ja filmimehel Viktor Siilatsil valmis Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri ajastut portreteeriv dokumentaalfilm "Tants vanakuradi vanaemaga".
Eilne päev pakkus taas hea võimaluse näha, kuidas reageerib üks ennast täis valitsuse liige, kui kodanikuühiskond koondub, seisab oma tõekspidamiste ja huvide eest ega lase ministril neist vastuseisu kohtamata lihtsalt üle sõita.
Vandeadvokaat Risto Agur kirjutab, et kui kooseluseaduse rakendusaktid ei kogu vähemalt 51 riigikogu liikme toetust ja jäävad vastu võtmata, siis kooseluseadus uuest aastast ei jõustu.
Rahva Ühtsuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland kutsub avalikus kirjas president Toomas Hendrik Ilvest ja vabariigi valitsust üles konstruktiivsele dialoogile oma rahvaga ja nõuab selgitust, miks nad on hüljanud Eesti rahvuslikud huvid.