KOLUMN ⟩ Roland Tõnisson: mõtteid rahva teenritest
Igal rahval on õigus iseolemisele ja enesemääramisele.
Igal rahval on õigus iseolemisele ja enesemääramisele.
Paistab küll, et Eesti elanikud on juba ammu aru saanud, et Eesti Vabariigiga ei jamata, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Piisas mõnest nädalast kriisist, et endast kui sõltumatust valvekoerast laulnud erameedia tõttaks sülekoera kombel hüsteeriliselt vihatud "EKRE-ikke" rüppe, paludes meedia enda sõnul peninukkide ja koerakoonlaste legitimeerimisega tegelevalt valitsuselt neljanda võimu veergudele miljonite eest propagandat.
Kes on saanud või võtnud endale õiguse valitseda rahva üle, vastutab oma sõnade, tegude, otsuste ja tegematajätmiste üle ka siis, kui surelikud inimesed isegi ei mäleta enam ministri, nõuniku ja rahvaesindaja nime, sest mitte miski, isegi mitte ükski mõte, ei kao jäljetult, mõtiskleb Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson.
Riik ei saa iseenesest olla kunagi halb peremees.
Miskipärast räägitakse praegu nii palju ilusaid sõnu demokraatiast ja võrdsusest ja avatusest ja sõnavabadusest, – küllap sellepärast, et tegelikkuses meil neid eriti nagu ei ole, kirjutab Malle Pärn.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
Kõik, mis rändeleppega seoses on sündinud, räägib rohkem meie poliitilisest süsteemist, kui rändeleppest endast, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi raadiosaates.