Kolumn: naiste farss 2019
Meil on aeg tõusta, sest tänane agressiivsest, kategoorilisest pealiskaudsusest ja hävitavast ideoloogiast kantud naiste marss on järjekordne eesti rahva ja selle elutöö näkku heidetud kinnas.
Meil on aeg tõusta, sest tänane agressiivsest, kategoorilisest pealiskaudsusest ja hävitavast ideoloogiast kantud naiste marss on järjekordne eesti rahva ja selle elutöö näkku heidetud kinnas.
Igal rahval peab olema oma aristokraatia – see tähendab haritud inimesi, kes omavad kultuuriideaali, millest nad ei loobu, mida nad rahaks ei vaheta, kirjutab Objektiivi kolumnist Malle Pärn.
Moraalselt sandistunud süsteemi pole mõtet reformida.
Millistel tingimustel oleks Eesti kaitstud?
Strateegilise kommunikatsiooni gurud on Eesti poliitika endise tuumkonflikti aparatuuri üle võtnud ja kohandanud konservatiivsuse ja liberaalsuse vahelisse vastasseisu sobivaks.
Malle Pärn ütleb mõned sõnad meie brüsselikuulekale ladvikule, migrantofiilidest poliitikutele, "ksenofoobide" hurjutajatele ning normaalsete inimeste "rassistideks" sõimajatele.
Vaatamata ajupesule, valele, sõimule ja hirmutamisele, olen suurte kogemustega rahvusaktivistina kindel, et meie võitlus lõpeb edukalt ning marksistlik Euroopa Liit leiab oma koha ajaloo prügikastist, julgustab vabadusvõitleja Tiit Madisson Objektiivi lugejaid.
Kristlased peavad enda eest seisma, kuid ka eeskujuks olema.
Eilse seisuga on ÜRO rändeleppest taganenud tervelt kaks kolmest Balti riigist ehk Läti ja Leedu, ning loobujate loetelu täieneb.
Meie praegune poliitiline klikk käsitleb Eestit neile Brüsseli poolt antud läänivaldusena, kus nad peavad vasallitruudusest tulenevalt kõigepealt lääniisanda soove täitma ja alles seejärel oma talupoegade ehk siis antud juhul Eesti rahva tahtmistega arvestama, ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme Objektiivile antud intervjuus.