Seekordses Objektiivi raadiosaates heidavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi lähema pilgu kohtuliku aktivismi ja omavolitsemise probleemile, mis on Eestis esile kerkinud seoses kohtute rakendamisega homoaktivistide ideoloogiliste ambitsioonide teenistusse.
Riiklik ringkaitse, eesotsas presidendiga, on süüdistanud Martin Helmet täpselt selles, milles ise on süüdi: võimude lahususe printsiibi rikkumises ja Eesti demokraatia õõnestamises.
Tartu Ülikooli lektori Ene Andreseni poolt Postimehes seisukohaga, et Martin Helme kriitika Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike suunal oli täiesti alusetu, on võimatu nõustuda, kirjutab Varro Vooglaid.
Objektiiv suunab oma fookuse vägagi ohtlikule suundumusele Eesti kohtupraktikas.
Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda "paremaks muutma", siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i poolt 2017.
Kirjandusloolane Toomas Haug leiab, et kära rahvaesindaja sõnavõtu üle kohtunike teemal on tingitud sellest, et kriitika puudutas homoteemat ja Eesti järjekordset sammukest n-ö progressi teel.
Riigikogu liige Igor Gräzin ütles TV3-le, et president Kersti Kaljulaid tegi EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõttu kommenteerides põhimõttelise vea ja rikkus põhiseadust.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) taunib Martin Helme suunal meedias algatatud rünnakuid ja toonitab, et võimude lahususe põhimõtet on rünnanud mitte riigikogu EKRE fraktsiooni esimees, vaid Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud, kelle tegevust Helme kritiseeris.
Oma volitusi ületanud ja Eestis kehtivat õiguskorda eiranud kohtunikke kritiseerinud Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles neljapäeval Õhtulehele, et tema vastu suunatud sõnavõtud on koordineeritud infooperatsioon.
