Valitsus on ohuks põhiseaduslikule korrale? Kas tõesti, proua president?
Eesti Vabariigil on 1934.
Eesti Vabariigil on 1934.
Seksuaalvähemuste filmifestivali Festheart lehel reklaamitakse festivali ajal toimuvate sündmuste hulgas ka EELK Rakvere Kolmainu kirikus 6.
Arukaid inimesi on igas riigis, isegi poliitikute ja ajakirjanike hulgas.
Hiljuti täpsustas president Kersti Kaljulaid intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele oma EKRE-suunalisi kommentaare välismeedias, väites et tema vihkamine „ei käi kogu EKRE kohta".
Kui maailmavaatevabaks ajupestud nooruk võtab tõe pähe plakatit, millega ta koolitundide arvelt Stenbocki maja ette vehkima saadetakse, on see mõistetav.
Riigikogu avaistungi kõnes noomis parlamendi spiiker Henn Põlluaas president Kersti Kaljulaidi silmakirjalikkuse eest.
Olukorras, kus seadusliku koosoleku takistamist Indrek Tarandi poolt ei karistata ning LGBT-aktivisti Mare Tralla liputamisele alaealiste ees vaatavad õiguskaitseorganid läbi sõrmede, on õigusriigi põhimõtted saanud Eestis ränga löögi, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu kirjutab oma põhjalikus arvamusloos põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet lahates, et sarnaselt eelmisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele rikub president Kersti Kaljulaid harjumuspäraselt põhiseaduse mõtet, sekkudes parteipoliitikasse ja käitudes viisil, nagu oleks ta peaministri ülemus.
Ilma elementaarse demokraatliku mandaadita president, kes alatasa sekkub parteipoliitikasse, tegutseb varjamatult opositsiooniliidrina, külvab vihkamist ja süvendab ühiskonna lõhestumist, peaks kiiremas korras tagasi astuma, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Eesti õiguskord on kraavis, kui riigiprokuratuur õigustab Indrek Tarandi õigusvastast käitumist absurdse põhjendusega ega pea varast vargaks ja vargust varguseks, kirjutab Harri Kingo oma sotsiaalmeediakontol.