Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi tasub kindlasti tõsiselt võtta, sest ühel või teisel moel saavad sel olema tõsised tagajärjed, ent samas tuleks jätkuvalt esitada kriitilisi küsimusi selle lähenemise eelduste kohta, millest kantuna on paljudes riikides käiku lastud drastilised meetmed, kirjutab Varro Vooglaid, osutades briti patoloogia professori, doktor John Lee poolt tõstatatud kahtlustele.
Eesti on sarnaselt mitmele Euroopa Nõukogu liikmesriigile teada andnud, et aktiveeris Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15, mis annab võimaluse piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi.
Koroonaviiruse leviku ajal tuleb üha selgemalt esile, et lääne ühiskonna mure inimelude pärast on silmakirjalikult valikuline, osutavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses".
Kui sellest kriisist midagi elu kaitsmise vajaduse kohta õpitakse, siis peaks õpitu hulka kuuluma ka tõdemus, et inimelu tuleb kaitsta mitte ainult viirushaiguste, vaid ka tahtliku tapmise ja seda õigustava väärastunud vabadusekäsitlust juurutava ideoloogia eest, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Käesolevad sündmused tuletavad valusalt meelde, et moodsa tehnoloogia võidukäigust hoolimata pole inimkond suutnud vabaneda igivanadest kimbutustest.
Aldo Maksimov kirjutab vaate Kreekast, olles ikka oma kodusel Samose saarel.
Hooldekodud peaksid tegema kõik endast oleneva, et kaitsta hooldekodude asukate tervist koroonaviiruse nakkuse eest.
Praegusest kriisist palju rohkem teevad muret võimalikud reaktsioonid sellele kriisile.
Euroopa Liidu reaktsioon koroonaviiruse epideemiale on näidanud, et eriolukordades rakenduvad rahvusriikide enesekaitsemehhanismid ning bürokraatlik fantoomliit koos oma kõrgepalgaliste ametnikega unustatakse sootuks, märgib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
