Eesti sotsiaalmaksu reformi (häda)vajalikkuse põhjustest
Asetades ebamõistlikult kõrge maksukoormuse põhiosas niigi vaesunud töötajaskonnale, on Eesti maksusüsteem mitte üksi majanduslikult ebaotstarbekas, vaid ka eetiliselt vastuvõetamatu.
Asetades ebamõistlikult kõrge maksukoormuse põhiosas niigi vaesunud töötajaskonnale, on Eesti maksusüsteem mitte üksi majanduslikult ebaotstarbekas, vaid ka eetiliselt vastuvõetamatu.
Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Eilses TV3 uudistesaates antud intervjuus (vt 5 min alates) kostis rahandusminister Jürgen Ligi, kommenteerides Eesti ühinemist EFSF-iga ja ESM-ga: "Parem on see laen anda kui lihtsalt vastu hakata!
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Eile otsustas Riigikogu, et Eesti liitub Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF).
Kui ühiskonnas tugineb kõik perekonna tugevdamisele ja kaitsmisele, elab selline ühiskond üle kõik tormid. Kodul baseeruv ühiskond on loomulikult ja tingimuslikult kohalik ning detsentraliseeritud ühiskond.
Ideaalid on kõige praktilisemad asjad maailmas. Just seetõttu kaitseme seniajani perekonda. Omal ajal jagasid seda ideaali peaaegu kõik, ent praegusel ajal nähakse lastes tihti mitte vara, vaid koormat.
Majandus ja kreamtistika suhestuvad teineteisesse nagu peremees-organism parasiiti. Nende kahe olemuse ja erinevuse mõistmine on tänase majanduskriisi olemuse hoomamiseks hädavajalik.