Kolumn: me peame rääkima õigusest elule
Õigus elule, kõigi poolt tunnistatud ja kiidetud, ei näi meie tsiviliseeritud maailmas enam eriliseks jututeemaks olevat.
Õigus elule, kõigi poolt tunnistatud ja kiidetud, ei näi meie tsiviliseeritud maailmas enam eriliseks jututeemaks olevat.
Kas kuulete tulevate sugupõlvede süüdistusi?
Patriarh Kirill allkirjastas hiljuti petitsiooni, millega taotletakse sündimata laste tapmise keelustamist Venemaal.
Pühapäeval kuulutab paavst Franciscus Vatikanis toimuva tseremoonia raames pühakuks Ema Teresa, kes kasutas alati oma üleilmset tuntust, et seista sündimata laste õiguse eest elule, pühendudes sellele enam kui keegi teine.
Kümneid miljoneid vaatamisi kogunud video, kus abordiarst dr Anthony Levantino kirjeldab detailselt abordiprotseduuri tegelikkust, on pannud meelt muutma paljud varem aborti pooldanud inimesed.
Gruusiast lahku löönud Abhaasia Vabariik keelustas sündimata laste tapmise.
See, kas Eesti on õigusriik, sõltub mitte niivõrd põhiseaduses deklareeritud ideaalidest, vaid sellest, kas võimul olijad neid ideaale ka austavad ja järgivad, ütles Vikerraadio päevakommentaaris Varro Vooglaid.
Rootsi kohus nentis eelmisel nädalal õiguste riivet ämmaemanda suhtes, keda keelduti kolmes sünnitushaiglas tööle võtmast, kuna ta ei pea võimalikuks osaleda abortide tegemises.
Sotsiaalministeerium teatas vastuses SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poolt koos 5835 inimese toetusega üleantud pöördumisele, et ei toeta palvet lõpetada sündimata inimeste tapmise riiklik rahastamine.
Teatud mõttes on iga abordi läbi tapetud laps “süütalaps”, kes tuuakse meie ajal jumala kohale tõstetud enesekesksuse, naudingute ja seksuaalse vabaduse altarile.