OBJEKTIIVI RAADIO ⟩ Vabariigi aastapäevast piirangute ajal
Objektiivi raadiosaates räägivad Indrek Petersoo ja Jaanus Vogelberg Eesti Vabariigi 103.
Objektiivi raadiosaates räägivad Indrek Petersoo ja Jaanus Vogelberg Eesti Vabariigi 103.
Endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (Isamaa) nõuab, et president kutsuks reaktsioonina Reformierakonna riiki kahjustavatele ja skandaalsete muudatusettepanekutele kokku riigikaitsenõukogu.
Endine president Toomas Hendrik Ilves nimetas Inimõiguste Instituudi korraldatud aastakonverentsil kavandatavat abielureferendumit Putini referendumiks, mille korraldajatel on suur soov olla nagu Putini Venemaa.
Saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi president Kersti Kaljulaidi vastuseisu taha takerdunud pensionireformi teemal.
Kuni presidendi ja justiitsministri suust pole kõlanud vabandamist proua Malle Pärna ees, Pärnitsalt pole auhinda käest ära võetud ning avalikkusele pole selgitatud, miks Eesti rahvale näkku sülitati, süvendades paljudes võõrandumist ja usaldamatust oma riigi põhiseaduslike institutsioonide vastu, tuleb konservatiividel justiitsministri ja presidendi vastu üles näidata nõusolematust ja protesti, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
President Kersti Kaljulaiu poolt parlamendi hooaja avaistungil peetud kõne oli ootuspäraselt nõrk, nendivad saates "Fookuses" Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg.
Kersti Kaljulaiule meeldib hurjutada konservatiive ja rahvuslasi nende väidetava vihasuse pärast, aga samal ajal kutsub ta oma vastuvõtule endale meelepärast ideoloogilist programmi esindavad inimesed varjamatult vihakõnet pidama, osutab Varro Vooglaid, heites presidendile ette topeltstandardite rakendamist.
President Kersti Kaljulaiu poolt nüüd juba korduvalt kõlama pandud narratiiv, nagu oleks konservatiivid ohuks põhiseaduslikule korrale, on skandaalselt valelik ja samas ka kurjakuulutav, meenutades 1934.
Hiljuti täpsustas president Kersti Kaljulaid intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele oma EKRE-suunalisi kommentaare välismeedias, väites et tema vihkamine „ei käi kogu EKRE kohta".
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.