Surmakorinais Vabaerakonna endise juhi ja praeguse riigikogu liikme Andres Herkeli näol on tegu musternäitega põhimõttelagedast poliitikust, kellele tõde ja au ei maksa mitte midagi – maksab vaid see, et olla oma arvamustega nö õigel poolel ehk seal, kus näib parasjagu kasulikum olla, kirjutab Varro Vooglaid vastulauses Herkeli kriitikale.
Varro Vooglaid saatis Pressinõukogule kaebuse ajalehe Postimees vastu seoses viimases avaldatud uudislooga, mis kannab pealkirja "Herkel: Vooglaiu väärtused kattuvad suuresti Putini omadega".
Objektiivi "Fookuses" on seekord rahvusringhäälingu tegevus, mis pikemat aega ilmutab mitte sõltumatule ajakirjandusele, vaid riiklikule propagandateenistusele omaseid tunnusjooni.
Kellel on õigus varases eas lastele seksuaalkasvatust õpetada?
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas täna Harju Maakohtule hagi, milles palub kohustada Eesti Rahvusringhäälingut lükkama ümber tema au ja väärikust teotava väära faktiväite ja maksma tema isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid pidas eile Vabaduse väljakul ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel kõne, kus rõhutas, et alatasa rahvale valetavad valitsejad, kes ei austa rahva enamuse tahtmist ja räägivad demokraatiast vaid avalikkuse eksitamiseks, tuleb kevadistel valimistel tingimata võimult maha hääletada.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid pöördus avaliku kirjaga Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Rein Veidemanni poole, paludes selgitust, miks tiražeerib ERR huumori sildi all isiklikku mõnitamist kätkevaid ja professionaalselt küündimatuid materjale.
Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk selgitas vastuses Varro Vooglaiu kaebusele, et ta ei näe probleemi olukorras, kus saatesse "Ringvaade" kutsuti "soovahetuse" teemal ühiskonnale selgitustööd tegema transsooline prostituut.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu usub, et pinge rahvusluse ja traditsionalismi vahel kasvab ning Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal seisab paratamatult ees küsimus, kuidas lahendada dilemma rahvusluse ja traditsionalismi vahel.
Vihakõne määratlemine põhineb suuresti pealekaebajate ja tsensorite isiklikel hoiakutel, arusaamadel ja tunnetel ega pruugi seetõttu adekvaatselt peegeldada ei kõneleja kavatsust ega ka kõneldu mõju laiemale üldsusele.
