Eile kogunenud Isamaa eestseisus võttis vastu poliitilise avalduse, milles avaldatakse toetust sõna- ja meediavabadusele ning seistakse vastu Reformierakonna katsetele täiendavalt kriminaliseerida vihakõne.
Objektiivi raadiosaates arutlevad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri eelmise nädala lõpus lahvatanud valitsuskriisi tagamaade üle ning peatuvad ka parlamendi menetlusse antud vihakõne kriminaliseerimise seaduseelnõul.
Reformierakonna fraktsioon andis esmaspäeval sisse eelnõu, millega soovitakse kriminaliseerida vihakõne ja vaenu õhutamine.
Mida on väärt „inimõigused", mis võtavad inimeselt õiguse oma veendumusi väljendada ja oma väärtushoiakutele tuginedes ühiskonnaelus kaasa rääkida, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Olukord, kus keskvõim sunnib Eesti riiki üleliiduliste kriteeriumite alusel oma kodanike sõnavabadust karistuse ähvardusel alla suruma, on otsene meenutus Nõukogude Liidust.
Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi saadikud pooldavad nõndanimetatud "vihakõne" karistamist vanglakaristusega.
Objektiivi raadiosaates kommenteerivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri pikemalt koalitsioonilepingus kokku lepitud plaani korraldada 2021.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnest Euroopa Parlamendis nähtub üleliidulise ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ihalus, mille väljenduseks on ka väidetavalt Euroopa Liidu poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses asjaoluga, et Eestis ei ole piisavalt ulatuslikult kehtestatud nn vihakõne keeldu, arutlevad seekordses saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Kuna Eesti pole seni seadustesse lisanud sätteid, mis muudaks nn "avaliku vihakõne" kriminaalkuriteoks, nagu näeb ette 2008.
Pühapäevases poliitikateemalises raadiosaates "Räägime asjast" ütles rahandusminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, et Euroopa Liidust on tulnud kiri, milles teatatakse rikkumismenetluse alustamisest Eesti suhtes seoses puuduliku regulatsiooniga vihakõne tõkestamise osas.
