Tšehhi Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp. Foto: Bigstockphoto

Tšehhis on muutunud valdavaks umbusklik suhtumine Euroopa Liitu. EL-i usaldab 46 protsenti Tšehhi elanikest (võrdluseks: mullu usaldas 58 protsenti), umbusaldab aga 50 protsenti, teatas 10. juulil Tšehhi riiklik uudisteagentuur ČTK. See on väikseim EL-i pooldajate osakaal pärast 2016. aastat.

Euroopa Komisjoni usaldab 38 protsenti vastanuist, Euroopa Parlamenti 36 protsenti, Euroopa Komisjoni juhti Ursula von der Leyenit 31 protsenti, Euroopa Liidu Nõukogu juhti Charles Micheli 24 protsenti ja Euroopa Liidu välispoliitika juhti Josep Borrelli 23 protsenti vastanuist, teatas Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (tšehhi k. lüh. CVVM) asjaomasele pressiteatele tuginedes samal päeval Tšehhi internetiväljaanne „Aktuálně".

Võrdluseks: Euroopa Komisjoni umbusaldab 47 protsenti ja Euroopa Parlamenti 50 protsenti vastanuist, teatas sama teemat käsitlenud Tšehhi internetiväljaanne „iDNES".

„Usaldus mitmete Euroopa Liidu asutuste ja esindajate vastu kõigub veidi vähem kui veerandist kuni veidi vähem kui kahe veerandini elanikkonnast, kusjuures umbusaldus nende asutuste vastu kaalub usalduse üles. Umbusaldajate osakaal on alates 2021. aastast tunduvalt kasvanud," märkis CVVM.

Tšehhi kodanike usaldus Euroopa Liidu vastu kõikus aastail 2003–2011 peamiselt 55 protsendi ümber. Erandiks oli vaid kaks aastat: 2004. aastal oli usaldajaid 64 protsenti (rohkem kui kunagi varem või hiljem), 2007. aastal aga 50 protsenti.

Suurim usaldusekaotus ilmnes 2012. ja 2016. aastal, mil EL-i usaldas vaid vastavalt 40 ja 37 protsenti vastanuist. CVVM-i hinnangul oli selle põhjuseks majanduskriis ja rändekriis.

Mullusega võrreldes vähenes tänavu märgatavalt ka Tšehhi kodanike usaldus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) vastu. Esimesena nimetatut usaldab 56 protsenti, ÜRO-d aga 52 protsenti vastanuist. Mõlema puhul on seda 11 protsenti vähem kui mullu. Võrdluseks: NATO-t ei usalda 36 protsenti ja ÜRO-d 37 protsenti vastanuist.

CVVM-i esindajate sõnul on teatud seos suhtumise vahel kõigisse kolme organisatsiooni täiesti olemas. EL-i ja NATO puhul märgatavam, EL-i ja ÜRO vahel mõnevõrra vähemmärgatav.

NATO-t usaldasid Tšehhi kodanikud aastail 2003–2009 kolmest kõnealusest organisatsioonist kõige vähem. 2010. aastal võrdsustus ta poolehoidjate osakaal EL-i poolehoidjate omaga, kuni 2020. aastani aga oli pidevalt mõnevõrra suurem.

ÜRO oli alguses kolmest organisatsioonist Tšehhi kodanike silmis kõige menukam ja usaldusväärsem, kuigi usaldajate osakaal langes aastail 2004–2007 70 protsendilt 55 protsendile. Seejärel usaldus ÜRO vastu tasapisi suurenes, ulatudes 2015. aastal 68 protsendini. Aasta hiljem langes 54 protsendile, järgnenud aastatel püsis 60 protsendi ringis, 2020. ja 2021. aastal aga veidi üle 50 protsendi kandis.

Tšehhi kodanike suhtumist ülalmainitud organisatsioonidesse ja ametiisikutesse uuris CVVM tänavu 27. märtsist 22. maini. Valim oli 834 inimest, kel vanust 15 aastat ja enam.

Toimetas Tõnu Kalvet