Liikumise Facebooki grupp. Foto: kuvatõmmis

Grupp pedagooge, lapsevanemaid ja õppejõude on asutanud liikumise “Eesti kool on eesti keele kodu,” mis deklareerib vastuseisu vene-eesti segakoolide loomisele. Ettevõtmise Facebooki grupiga on liitunud pea 700 inimest.

Liikumise sõnul on nad vastu “eesti laste ärakasutamisele lõimumispoliitika tööriistadena ja mitmikidentiteetide ideoloogia pealetungile.” Liikumine kaitseb eesti laste põhiseaduslikku õigust õppida oma sünni- ja kodumaal eesti koolis, kus valitseb eestikeelne õhustik ja eesti kultuuriruum, mitte endiste NSV Liidu vabariikide ühiskeel ja -kultuur, milleni viiks vene-eesti segakoolid, seisab pressiteates.

“Selleks, et inimesi uue koolimudeli teemal mitte eksitada, peabki äsjaloodud liikumine põhjendatuks asendada nii osade poliitikute seas kui akadeemilistes ringkondades levitatav eufemism Ühtne Eesti kool mõistega eesti-vene segakool, mis kirjeldab uue koolistruktuuri tegelikku sisu palju täpsemalt,” kirjutatakse teates.

“Eeldada, et eesti koolides säilib eestikeelne ja põhja-euroopalik keskkond
ja eesti meel juhul, kui 400 000 Eestis elava muu-, peamiselt venekeelse
elaniku lapsed pannakse kokku 890 000 eestlase lastega, on naeruväärne
utoopia,” sõnas liikumise eestvedaja, lapsevanem ja ettevõtja Triin Teramäe.

Eesti-vene segakooli mudeli edukaks rakendamiseks puuduvad liikumise sõnul piisavad ja põhjendatud teadusuuringud ning samuti toimivad eeskujud mujal maailmas. Ida-Virumaa ja samuti Euroopa segakoolide praktika näitab liikumise väitel üheselt, et sellistes ühtsuskoolides õppetase langeb.

“Eestis peab eesti väikelaps saama õppida eestikeelses keelekeskkonnas. Riigikeele ja võõrkeelte õpetamise kohustus olgu täiskasvanutel, mitte alles emakeelt omandavatel lastel. Eesmärk peab olema lapse areng ja keeleoskus, mitte mitme erineva rahva üheks sulatamine või üldse kultuuritus,” ütles lasteaednik Eeva Holm. Tema sõnul ei toimu juhul, kui lasteaiarühmas on üle 10% teise emakeelega lapsi, enam lõimumine ning keeleõpe ning kannatab kogu rühma õppeedukus.

“Hariduslik mitmekesisus on pigem rikkus. Eesti haridus on üks maailma parimaid, koolivõrgu ühtlustamine võib muuta üldise hariduspildi halvemaks. On olemas 100% tõhus keelekümblusmeetod, mis on ideaalne lahendus keeleoskusprobleemile ega kahjusta Eesti koolisüsteemi tervikuna,” märkis eesti keele kui võõrkeele õpetaja Mari-Vivian Ellam, kelle sõnul kinnitavad praeguse koolimudeli edu PISA testide silmapaistvad tulemused ja samuti pikad haridustraditsioonid, mis on aidanud eestlusel säilida ka võõrvõimude ajal.

Kodanikualgatus deklareerib Facebookis oma apoliitilisust, kutsudes liituma kõikide erakondade liikmeid. Ei Teramäe, Holm ega Ellam pole Äriregistri andmetel praegu ühegi erakonna liikmed. Ellam kuulus 2010. aastast mullu detsembrini Reformierakonda, Teramäe on olnud 2017. aastal mõned kuud Roheliste liige.

Toimetas Jaanus Vogelberg