Ligi kolmveerand miljonit horvaati on andnud valitsusele teada, et soovivad rahvana ise otsustada, kas muuta abielu määratlust või mitte, ent riigi vasakpoolsete kalduvustega valitsus püüab muuta demokraatia mängureegleid.
Mais algatatud petitsioonile perekonna kaitseks on kogutud ca 730 000 allkirja nõudmaks referendumi korraldamist järgneva küsimuse üle: “Kas Te toetate Horvaatia Vabariigi põhiseadusesse sätte lisamist, mille kohaselt on abielu mehe ja naise vaheline liit?”
Petitsioonile allakirjutanud moodustavad 4,3 miljoni elanikuga Horvaatia valijaskonnast ligi viiendiku. Seejuures ütleb Horvaatia referendumiseadus selgesõnaliselt, et rahvahääletuse esilekutsumiseks on tarvis koguda 10% valijaskonna allkirjad.
2011. aasta valimiste järel tegi uus valitsus teatavaks oma plaani võtta vastu seadus, millega antaks ka samast soost paaridele perekonna staatus nn tsiviilpartnerluse näol. Sellele püüdlusele on tugevat vastuseisu väljendanud kodanikeliikumine, mis koondub nime “Perekonna eest” alla. Kõnealune liikumine on seadnud oma eesmärgiks seista “universaalsete inimlike väärtuste eest ning kaitsta religioosseid ühendusi, kogukondi ja liikumisi ehk kõiki neid, kes hoiavad kinni veendumusest, et abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit.”
Petitsiooni ühe korraldaja Jelena Gazidova sõnul näitavad nende tehtu tulemused, et “Horvaatia kodanikud sooviavad selle üliolulise küsimuse otsustamist kõrgeimal tasemel – st rahva enda poolt.”
Horvaatia valitsus on liikumise “Perekonna eest” eduga silmitsi seistes hakanud kasutama aga puiklemistaktikat. Algatuseks anti mõista, et tegelikult olevat Horvaatia valijaskond ametlikes numbrites näidatust oluliselt suurem. Petitsiooni eestvedajad on juba väljendanud tõsist muret demokraatia puudulikkuse pärast, mis nähtub valitsevasse koalitsiooni kuuluvate parteide käitumisest.
Horvaatia välisminister Vesna Pusić on deklareerinud, et referendumil ei oleks nii kui nii valitsusele siduvat jõudu ning et selle tähendus on üksnes soovituslik. Asepeaminister Nenad Stazić kinnitas samuti, et rahvahääletus on üksnes soovitusliku iseloomuga, olgugi et Horvaatia põhiseaduse kohaselt on referendumi tulemused valitsusele siduvad.
Kui liikumisel “Perekonna eest” peaks õnnestuma valitsuse vastuseisust hoolimata referendum esile kutsuda, siis saab see oleme esimene rahvahääletus pärast Horvaatia iseseisvumist.
Gazivoda kinnitusel pühendus allkirjade kogumisele 6 000 vabatahtlikku ja 1 200 korraldajat, kellest paljud pidi mööda riiki ringi liikudes taluma solvanguid, alandamist ja ka füüsilist vägivalda. Muu hulgas sõimasid homoaktivistid allkirjade kogujaid "homofoobideks" ja "klerikaalseteks fašistideks".
"Ent kõigest hoolimata on suureks saavutuseks juba seegi, et petitsiooni teel oleme esimest korda selgelt lahku astunud sellest allaheitlikust ja fatalistlikust mentaliteedist, mis on üha enam horvaatia tavainimeste seas hakanud maad võtma," selgitavad petitsiooni eestvedajad.
Loe lähemalt portaalist LifeSiteNews.com.