President Kersti Kaljulaid rõhutas Euroopa päeva puhul korraldatud konverentsil peetud kõnes, et jagatud väärtustel põhinev Euroopa Liit on Eesti huvides ning halb eurooplane ei saa olla hea eestlane. Tuleviku Euroopa ehitamine võib Kaljulaidi sõnul nõuda meilt siiski järeleandmisi, mis pole alati sajaprotsendiliselt meie huvidega kooskõlas.
"Euroopa Liit on rahvusriikide liit. Me ei ole pidanud mitte midagi ära andma meile rahvuse, keele ja kultuuriruumina olulist selleks, et liitu kuuluda. Mitte midagi. Kultuurilisi nõudmisi EL kellelegi ei esita. Ainult õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja võrdse kohtlemise põhimõtete austamist nõutakse. Ja see on ka meile endile väga oluline, sest väärtuspõhine Euroopa Liit on meile oluline," rääkis president Kaljulaid konverentsil "Eesti valikud ehk kuidas olla korraga eestlane, eurooplane ja maailmakodanik".
Kaljulaid tõi näite, et Euroopa Liit teinud eestlastest ennaktempos "maailmakodanikud, kellele laieneb uskumatu diplomaatiline turvavõrgustik mistahes maailmanurgas reisides."
"Rusikaga lauale löömine ja oma õiguse taga ajamine võib siseriiklikult anda mõnegi plusspunkti. Aga aus poliitik peab rahvale ütlema – kuna Eesti tulevik on turvalisem ja jõukam edukalt arenevas Euroopa Liidus, siis tuleviku Euroopa ehitamine võib nõuda mõnikord ka selliseid järeleandmisi, mis ei ole lihtsalt mõistetavad ja võib-olla antud kitsas valdkonnas polegi 100% meie huvidega kooskõlas," leidis Kaljulaid ja lisas:
"Alati on lihtsam võiks olla eemale tõmbuda, loobuda ühistööst mõnes valdkonnas, aga see ei oleks hea eestlane, kes niimoodi otsustaks. Halb eurooplane ei saa olla hea eestlane. Meie turvalisus ja majanduslik käekäik sõltub sellest, milline on Euroopa Liit."
Presidendi sõnul on Eesti huvides selline Euroopa Liit, mis põhineb ühistel väärtustel. Kaljulaid osutas kriitiliselt mõnedele Euroopa riikidele, mis lähtuvad oma riiklikest huvidest ega pea koostöö aluseks liberaalseid demokraatlikke väärtusi.
"Liit, kus igaüks ajab oma huvi taga, ei ole eestlasele hea liit. Liit, mis põhineb jagatud väärtustel, seda on. Jagatud väärtustel põhinev liit arvestab väiksema kauplemisjõuga liikmesriikidega," ütles Kaljulaid.
"Jällegi, me peame seda täiesti loomulikuks, aga kui me mõtleme, et meil on liikmesriike, kes arvavad, et liberaalsed demokraatlikud väärtused ei peaks olema Euroopa koostöö aluseks ja selleks võiks olla ka midagi muud, näiteks liikmesriikide huvid, siis huvidel põhinev koostöö, mis oleks loobunud väärtustest, võiks ikkagi täitsa vabalt kanda nime Euroopa Liit, aga selline Euroopa Liit väikeriigi seisukohast praegusega võrreldavat lisaväärtust enam ei annaks."