Rahva mured on poliitikutele nagu hane selga vesi. Karavan läheb edasi, ehkki koerad niutsuvad aina valusamini, kirjutab Malle Pärn.
Sõnavabadus on tore asi, isegi osaline, nagu ta meil ju on.
Meie peavoolumeedia on ilmselgelt valinud kohustusliku ideoloogia õuelauliku rolli, ent selle kõrvale on loodud juba mitu sisukamat portaali, kus ei võimutse vale ja labane klatš ja kirjaoskamatud reklaamid, kus saavad avaldada oma mõtteid ka ajupesust rikkumata kodanikud.
Paraku ei arvesta nende vabade kodanike valusate mõtetega ei meedia ega kõrgpoliitikud. See on neile nagu hane selga vesi, nagu vanarahvas ütles. Karavan liigub kindlalt edasi kuristiku suunas, haukugu koerad nii hoiatavalt kui tahes.
Isegi peavoolumeedias võib aeg-ajalt leida valusalt kriitilisi mõtteid – ent nende kirjutajad kleebitakse enamasti siltidega üle. Ärgu külvaku "alusetuid" hirme. Ja vastuseks avaldatakse mingi trafaretne kiidulaul meie kiltritele, kubjastele, aidameestele.
Mitte kunagi ei puuduta see kiidulaul seda valusat probleemi, mille üle tundis muret too kriitiline kodanik. Kiidetakse mudelit, mingit abstraktset ettekujutust, mida me reaalsuses ei näe. Selle mudeli järgi on meil kõik ju nii nii hästi, ei saa aru, miks mõned kiuslikud inimesed kipuvad kõige kallal virisema.
Hirmud, millest räägitakse, ei ole alusetud, vaid väga reaalsed ja põhjendatud, ehkki nad Toompeale ära ei paista. Lihtne on mingi asi alusetuks sildistada, keegi pole seda silti põhjendada suutnud.
101 auväärset kodanikku panid kirja pöördumise Rail Baltica vastu. Uus president juba näitas oma suhtumist nendesse, ehkki ta lubas olla KÕIKIDE president. Ilmselt mõtles ta seda, et KÕIK peavad tegema seda, mida tema käsib neil teha. Tema meelest on meil seda monstrumit vaja, mis meid verest tühjaks imeb… Või pidas ta silmas ennast ja Brüsselit, kui ta ütles: MEIL? Siis ta muidugi ei valetanud. Kas me peame jälle hakkama ridade vahelt lugema, et tõde teada saada?
Aasta tagasi ütles ta, et meil tuleb lahti saada "ksenofoobiast". Kus ta seda näeb? Kes on öelnud, et ta põeb foobiat, sellepärast kardab võõraid, et ta selle foobia (haigusliku hirmu) pärast ei taha siia umbkeelseid ja -meelseid immigrante, keda inimkaubitsejad Euroopa riikide vahel ära jagada tahavad? Arukas inimene püüab rahva hoiakuid analüüsida, enne kui hinnangu annab. Pealiskaudne, ebaadekvaatne hinnang näitab ju küündimatust?
Me ei põe ksenofoobiat. Meil on normaalne enesealalhoiuinstinkt. Meil on perekonnatunnetus ja tõsine mure oma lähedaste pärast. Meie oma inimestel ei ole kodu ja tööd, meie palgad on ülekohtuselt väikesed, nii paljud lähevad välismaale tööle. Miks tahab meie valitsus siia küüditada aafriklasi, soojalt ja ilusalt maalt, kes on üles kasvanud hoopis teistes oludes? Kas see pole hullumeelsus?
Kas see pole kuritegu ka nende küüditatute vastu? Kui nemad ise sellest aru ei saa, sest nendele pole antud haridust, siis uhke ja kõrgesti haritud eurooplane peaks sellest ometi aru saama, ja püüdma mitte põhjustada kannatusi nendele miljonitele ümberasujatele. Kalli hinnaga, sest see tekitab kannatusi ka kohalikele. Rohkemgi veel, sest need tulijad on harjunud sõdima, kaklema, purustama, eurooplane on harjunud elama üsna turvalises keskkonnas.
See agressiivsete masside ümberasustamine lööb täiesti segamini tsiviliseeritud ühiskonnakorralduse. Kas see pole hullumeelsus?
Jah, me võime sellest rääkida, omavahel, terve mõistusega kodanikud, me võime sellest tänavatel kisendada, meie kõva lauba ja paadunud südamega "teenritele" on see nagu hane selga vesi. Nemad tormavad edasi, silmaklapid peas, nii nagu Brüssel käsib. Nende ainus reaktsioon meie protestile on sildi kleepimine.
Mitmel korral on kogutud kümneid tuhandeid allkirju, rahvas tahab, et poliitikud tegeleksid päris-eluga, mitte oma kenasti väljamõeldud mudeliga, mille neile on (meie raha eest) maha müünud välismaised aferistid. Ent rahva "teenrid" ei ole neid kunagi tõsiselt võtnud. Rahva mured on neile nagu hane selga vesi. Karavan läheb edasi, ehkki koerad niutsuvad aina valusamini.
Kas üldse miski läheb teile veel korda? Halloo?