“Liberaalse demokraatia” ja “euroopalike väärtuste” silmakirjalike loosungite taha varjunute eesmärgiks ei ole mitte rahvaste heaolu tõstmine ja inimõiguste tagamine, vaid ühiskondade veenmine, et muud võimalust kui alluda pankade ja suurkorporatsioonide “demokraatlikule” võimule ei ole, kirjutab Tiit Madisson.

Antiglobalistliku netiportaali ZeroHedge andmeil muretseb maailma rikkamaid mehi, investeerimispankur lord Jacob Rothschild, et uus maailmakord on sattunud ohtu pärast antiglobalisti, USA poliitilisse establishmenti mittekuuluva Donald Trumpi tõusmist presidenditoolile. Lisaks on lord Rothschild “mures geopoliitiliste probleemide pärast” ajal, mil “populism” (loe: rahvuslus) globaalselt levib.

Analoogseid muresid on korduvalt juba varem väljendanud “Punakilbi klanni” juhi rahvuskaaslane, multimiljardärist investeerimispankur George Soros (Schwartz), kes on aktiivselt püüdnud Euroopa rahvaid sooneutraalsuse, homoseksualismi, erinevat rassi inimeste Euroopasse toomise propageerimise ja multikultuursuse pealesurumisega hävitada euroopalikul kultuuril püsivaid ühiskondi ja rahvustunnet. Ta on rahastanud globalistlikke “väärtusi” propageerivaid enda rahadega loodud MTÜ-sid (Eestis näiteks Avatud Eesti Fond) 50 miljardi dollariga.

Pankuritest kröösuste Rothschildi ja Sorose murega uue maailmakorra kehtestamise teele tekkinud probleemide pärast on globalistidest suurpankuritega ühinenud ka “Eesti suureks sõbraks” tituleeritud USA senati relvajõudude komisjoni juht, senaatorist “pistrik” John McCain, kes oma muret mitmetel rahvusvahelistel kohtumistel väljendanud on. McCain oli ka Kiievi 2014. aasta Maidani “revolutsiooni” organiseerimise ja finantseerimise taga, millega kukutati venemeelne president Viktor Janukovitš. Verises “revolutsioonis” osalenud demonstrantidele maksti 50 dollarit päevaraha. Ukraina etteotsa pääses läänemeelsest “šokolaadikuningast” oligarh Petro Porošenko (Waltsmann).

Lord Jacob Rothschild. Foto: Scanpix

Ei saa mitte mööda faktist, kui jutt pankureile läks, et Wall Streeti pankurid rahastasid veidi enam kui sada aastat tagasi bolševistlikku revolutsiooni Venemaal. Seda tegid New Yorgi pankur Jacob Sciff ja Rothschildidele kuuluv Pariisi pank, peale eelnimetatute finantseerisid juudi ajaloolase David Schubi andmeil bolševikke veel pankurid Mortimer Schiff, Felix ja Max Warburg, Otto H. Kahn, Jerome J. Hanauer, samuti lord Alfred Milner ja vasemagnaadid Guggenheimid. Kokku olevat Saksa ning Austria võimude ning International Bankersi poolt revolutsionääridele edastatud “tagastamatu abi” tolle aja kohta väga soliidne – saja miljoni dollariline rahasüst! Ameeriklasest ajaloolane professor Antoni Sutton on oma USA Riigidepartemangu arhiivi põhjal kirjutatud uurimuses “Wall Street and the Bolshevik Revolution” kirja pannud teisi pankurite valgustkartvat tegevust paljastanud fakte. Need kõik panin ma kirja oma paljastusraamatusse “Maailma Uus Kord”. Seega on igasuguste revolutsioonide rahastamine ehk maailma ümbertegemine pankurite meelistegevuseks olnud läbi aegade. Mistõttu vaid tahaks loota, et Herbert Marcuse teooria järgi käivitatud “revolutsioon” (mis parasjagu käimas on) ei ole nii verine kui saja aasta tagune bolševistlik revolutsioon.

XX sajandi lõpul kasutasid mitmed läänemaailma riigitegelased nagu George Bush sen ja George Bush jun, Francois Mitterrand ja Jacques Chirac, Helmuth Kohl ja Gerhard Schröder korduvalt väljendit “uus maailmakord”, samas seda lahti seletamata, mis see täpsemalt peaks tähendama. Kolmeaastase uurimistöö tulemusel 2004. aastal ilmunud raamatu “Maailma Uus Kord” autorina olen veendunud, et paljuräägitud globaliseerimine ehk üleilmastumine on Maailma Uue Korra kaasnähtuseks, täpsemalt: kehtestamise vahendiks. Mille varjatud küljeks on eemaldumine kõikidest kohalikest traditsioonidest, kõigist rahvuslikest huvidest. Primaarseks on spekulatiivse pangakapitali huvid, keda esindavad nende poolt rahastatud kosmopoliitsed organisatsioonid ja rahavõimule allutatud riikide valitsused. Rahvusriikidest on saanud globaalse, International Bankersi poolt juhitava süsteemi üksikosad, mida püütakse Euroopa Liidu juhtkonna poolt ühendada ühtseks kosmopoliitseks süsteemiks.

Kuigi “uue maailmakorra” loojad pole avalikult julgenud kirjeldada, milline see kord peaks välja nägema, arvab maailma poliitikat oma paljude (ka eesti keelde tõlgitud) raamatute autor David Icke, et see hakkab sarnanema George Orwelli teoses “1984” kirjeldatud türanliku riigiga, kus ei kehti mingid inimõigused, kus vale on muudetud Tõeks, orjust kutsutakse Vabaduseks, kirjutatakse ümber varem ilmunud ajalehti ja muudetakse valitsejaile ebameeldivaid ajaloosündmusi, jälgitakse kodanike elu ööpäevaringselt Kõikenägeva Silma abil jne. Millega praegused läänelikud ühiskonnad üha enam sarnanema kipuvad, ka Eestis.

“Liberaalse demokraatia” ja “ühiste euroopalike väärtuste” silmakirjalike loosungite taha varjunute eesmärgiks ei ole mitte rahvaste heaolu tõstmine ja inimõiguste tagamine, vaid ühiskondade veenmine, et muud võimalust kui alluda “uute euroopalike väärtuste” elluviijate diktaadile – pankade ja suurkorporatsioonide “demokraatlikule” võimule – ei ole! Kartellimeedia propagandistide massiivse ajupesu eesmärgiks on sisendada ühiskonnale, et “liberaaldemokraatlikel euroopalikel väärtustel” puudub alternatiiv. Mistõttu nendele vastupanu osutajaid meil Eestis (esialgu) kartellimeedias vaid sildistatakse kõikvõimalike hellitusnimedega. Kuid nähes, et need ei avalda mõtlemisvõimelistele ühiskonna liikmetele vajalikku mõju, hakatakse “arenenud” Euroopa eeskujul ühiskonna hirmutamiseks paratamatult ka  otseselt represseerima (Tommy Robinsoni juhtum Inglismaal).

Meedia kuulub reeglina rahaeliidile, seetõttu on väga kerge massidega manipuleerida ja üksikuid avalikke vastuhakkajaid ühiskonna ees diskrediteerida ja laimata. Rahvamasside nigel mõtlemis- ja olematu analüüsivõime on kavakindla zombiseerimise ning ühekülgse, valikulise informeerimise ja ajupesu tulemusel katastrofaalselt nn iseseisvusajal langenud. Mistõttu rahavõimule vastuhakkajate diskrediteerimine ja sildistamine on suhteliselt lihtne. Õnneks olen viimasel ajal täheldanud, et rahval hakkab kõhnemaks muutuva rahakoti toel mõistus tagumikust taas pähe tulema!

Kui veel möödunud sajandi keskpaigas olid Euroopa rahvaste rahvuslikud eliidid rahvuse huvide eest võitlemise eesliinil, siis praegusel ajal püüab raha-, poliitiline kui ka vaimueliit muganduda ühtsesse globaalkosmopoliitsesse süsteemi. Mis hakkab eriti teravalt silma väikeses Eesti ühiskonnas. Tänapäeva “eliit” kujutab endast üha rohkem suletud internatsionaalset klubi oma moraalivaba eetikaga – sellel pole midagi ühist tavapärase kodanikueetikaga, millele on traditsiooniliselt omane püüe tagada rahvusele parem käekäik.

Paraku on rahvastel, vähemalt nende mõtleval osal, vaatamata massiteabe poolt levitatavale ajupesule, säilinud terved arusaamad eetikast ja moraalist. Totaalsele ajupesule ja zombiseerimisele vaatamata on veel säilinud individuaalse mõtlemisvõimega inimesi, kes suudavad silmakirjalike “liberaalsete euroopalike väärtuste” taha varjunute tegelikud eesmärgid läbi näha. Mistõttu sisendab EKRE edu ja rothschildide-schwartzide hädakisa lootust, et ehk ei ole kõik veel kadunud.

Päisefotol: multimiljardärist niiditõmbaja George Soros (Scanpix)

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!