Nädalakommentaar: laps kui keskkonnareostus ja teisi feministlikke ogarusi

Feministi, kes karjub Berliinis “Allahu akbar!” või käsitab last keskkonnareostusena, pole mõistusevarjutuse vallas just kerge ületada, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Et feminism on ulatuslikku kognitiivset dissonantsi ja tõsiseid vaimseid häireid põhjustav ideoloogia, suutis hiljuti taas tõestada Facebooki grupi “Virginia Woolf sind ei karda!” administraator Nika Kalantar.

Kodumaise feminismi üks lipukandjatest rääkis ETV saates “Suud puhtaks”, kuidas maailm on ülerahvastatud ja laste saamine on keskkonnale kahjulik.

Meie feministi arvates oleks ilmselt viisakas, kui kogu oma taasiseseisvuse aja rahvastiku taastoote tasemest märkimisväärselt madalama sündimusega eesti rahvas loobuks oma eksistentsist, et hülgebeebid ja Amazonase konnakullesed saaksid päästetud.

Ilma pikema sissejuhatuseta esitan vaid mõned kommentaarid. Esiteks, miljon eestlast ei mõjuta globaalseid rahvastikuprotsesse peaaegu üldse. Me võiksime endale homne päev kollektiivselt otsa peale teha, ent lõppkokkuvõttes teeks see kokku vaid 4 protsenti Shanghai või 8 protsenti Moskva elanikkonnast. Ühesõnaga, kasu looduskeskkonnale oleks tagasihoidlik.

Kui aga tõepoolest keegi leiab, et inimeste vähendamise abil oleks mõttekas loodust kaitsta, siis paneksin feministidele ja ökoloogiat argumendina toovatele abordipooldajatele ette palju lihtsama ja tõhusama lahenduse.

Miks te reeglina kipute alati kõige nõrgemate ja abitumate ehk sündimata laste kallale, argpüksid? Miks te neid üritate tappa? Miks te tallate jalge alla sündimata naiste õiguse elule? Te räägite, kuidas patriarhaat teid ahistab, ent 50 protsenti emaüsas tapetute ehk kümnete kui mitte sadade miljonite väikeste tüdrukute puhul on alla surutud kõik õigused, seal hulgas kõige fundamentaalsem ehk õigus elule. Ja seda pole teinud patriarhaat, seda on teinud liberalism ja surmakultuur, seda on teinud muuhulgas feministlik ideoloogia.

Kui aga juba kõige keskkonnakahjulikuma elemendi elimineerimisele läks, siis peaksid meie “ökoloogid” alustama suurtest, täiskasvanud inimestest, kes tarbivad ja lagastavad ning kelle ökoloogiline jalajälg on laste omast kõvasti raskem.

Kas panete koonduslaagrid püsti? Teie puhul, feministid, ma ei imestaks enam millegi üle.

Kui te olete võimelised karjuma Donald Trumpi vastu “Allahu akbar!”, selle asemel, et võidelda reaalsete naiste eest, keda Saudi Araabias avalikult piitsutatakse, siis olete te võimelised kõigeks.

Kui üks ja seesama isik karjub ühel hetkel kulunud patriarhaadi vastaseid üleskutseid ja teisel hetkel istub kinos ning vaatab heldinult filmi “50 halli varjundit”, kus keegi neiu saab rikka magnaadi käest, niuts-niuts, tagumiku peale rihma ning peab seda samal ajal lemberomantika tippsaavutuseks, siis pole enam mitte midagi kosta.

Sellise inimese psüühika on lootusetult sassis.

Tema kognitiivne dissonants on arenenud sinnamaani, et midagi muud peale haiglase soga pole mõtet sealt enam oodata.

Võib-olla kõige mõttekam idee, mille feministid hiljuti on üldse välja käinud, on feministlik kakluslubi, kus naised saavad oma viha patriarhaadi vastu välja elada teineteisega kakeldes ja mudas püherdades.

Igal juhul on feministide vastastikune klohmimine parem idee, kui eesti rahva väljasuretamine või süütute laste tapmine emaüsas.

Laske käia, daamid! Patriarhaat tahab purustamist.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!