Objektiivist leiab eesti keeles ühe olulisema ja lihtsamini mõistetava riigi olemust kirjeldava Murray N. Rothbardi raamatu "Riigi anatoomia".
Murray N. Rothbard (1926–1975) oli tuntud majandus- ja õigusteadlane, ajaloolane ning poliitikafilosoof. Majandusteoorias on ta libertaarse Austria koolkonna üks tuntumaid esindajaid ja teda peetakse anarho-kapitalismi mõtteraamistiku loojaks. Millise nägemuse tuntuim esindaja ja vähemalt seni suhteliselt edukas rakendaja on Argentina president Javier Milei.
Allakirjutanu ja tõlkija luges "Riigi anatoomiat" esimest korda kuskil kümmekond aastat tagasi. Kui toona paistsid selles esitatud seisukohad kas pisut liiga lihtsate või liialdatutena, siis vähemalt alates Covidi ajast on selge, et Rothbard on riigi sisu tabanud ära sisuliselt üks-ühele. "Anatoomia", mis on kokkuvõtlik ja lühikene esseedekogumik, lugemise järel muutub riigi ja selle nomenklatuuri olemus märkimsväärselt arusaadavamaks. Elik näiteks, miks riigikohus õigustab põhiseadust jalge alla tallavaid e-valimisi või Euroopa Liidu seaduste ülimuslikkust Eesti omade ees. Võim, selle kõik "harud", ei ole mitte kunagi ilusad ja head. Rääkida saab ainult riigi suuremast või väiksemast inimlikkusest ning tervemõistuslikkusest. Näiteks Ameerika Ühendriikidest leiab Donald Trumpi ajal kindlasti rohkem inimlikkust ja tervet mõistust kui Euroopa Liidust, aga kas Ühendriigid on selle juures "head"? Kindlasti mitte!
"Riigi anatoomias" kajastab Rothbard Franz Oppenheimeri ja Albert Jay Nocki eeskuju järgides riiki kui kiskjalikku institutsiooni. Riik ise ei tooda mitte midagi ja pigem varastab ressursse tootjatelt. Niisugust vaadet Ameerika Ühendriikide ajaloole rakendades toetub ta lisaks John C. Calhouni nägemusele.
Kuidas riigi moodi organisatsioon saab ennast üldse alal hoida? See peab oma poliitikate toetuseks järjepidevalt tegelema propagandaga. Mille juures mängivad võtmetähtsusega rolli "õukonna" riigiintellektuaalid, kes näevad vaeva võimu ideoloogia müstifitseerimise nimel. Samuti selgitab Rothbard, kuidas ülemkohtust on saanud näiliselt põhiseadust tagav kuid pigem siiski "õigusriigi põhimõtteid" ja isikuvabadusi hävitav asutus.
"Riigi anatoomia" peatükid on järgmised:
- Mida riik ei ole
- Mis on riik?
- Kuidas riik ennast alles hoiab
- Kuidas riik oma voli ületab
- Mida riik kardab?
- Kuidas riigid on omavahel seotud
- Ajalugu kui ühisvõimu võidujooks riigivõimuga
Kindlasti ei ole "Riigi anatoomias" kirjas kogu tõde riigi kohta, riiki puudutavat objektiivset reaalsust tuleb järjepidevalt erinevate allikate ja uue teabe põhjal "trianguleerida". Samuti on vist kõigile parem kui suurema vägivalla monopol on mingisuguse, teatud piiratud taseme, keskse võimu käes. Samuti on selge, et inimesed kipuvad pahatihti olema paras tõprakari, kelle loomus alates aegade algusest pole suurt muutunud, kellele rahumeelne kooselu ja vabatahtlik väärtust omavate ressursside vahetamine väga ei sobi. Eriti puudutab see isikuid, kes saavad suhu võimu maitse. Eriti Jumalat salgavas ja loomuõigust põlgavas ühiskonnas, milles moraalse kompassi puudumisest elik selle eiramisest on tehtud äraspidine "väärtus".
Mille juures tagab Rothbardi teos riigi mõistmise ürituse toetuseks tugeva tagala.
Inglise keeles leiab "Anatatomy of the State" erinevates formaatides mõttekoja Mises Institute'i võrgukeskkonnast.