KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: kollane kaart
Õigust ja tõdegi jääb tal üle.
Õigust ja tõdegi jääb tal üle.
Reformierakonna ministrid on oma kasinusega langenud sellisesse asketismi, et jõuvarud otsa lõppevad.
Laimata, valetada, kõiki mängureegleid rikkuda ning valetada, valetada ja veelkord valetada – kas ei meenuta selline poliitiline strateegia ja taktika bolševike oma?
Rahvusriigi eest tasub võidelda, et hiljem, kui eestlased on sunnitud tantsima murjanite paaritustantsude ajal metsikute hordide pilli järgi orjatantsu, ei oleks hilinenud jõuetut kahetsust oma tegevusetuse pärast.
Charles I Stuart näitas, kuidas peab lahkuma monarh, kui enam ei ole võimalust pidada vastastega ausat võitlust ja olla oma rolli väärikas kandja lõpuni, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Inimesed, kes oma sõnade ja tegude eest riskisid teinekord eluga, ei loopinud neid mõtlematult siia ja sinna.
Ülbus viib sellised ministrid nagu Läänemets ja Kallas varsti olukorda, kus nad võivad ennast vabalt leida poliitilisest kraavist ja siis on juba hilja kaagutada midagi armastuse võidust rahva üle, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kaasaegsed maailma valitsejad kasutavad jõhkralt ja küüniliselt ära inimkonna enamuse „lambateadvust".
Ärgake, eestlased, ja tõstke kõrgele isamaa lipud.
Paistab, et eestlane on loovutamas omal maal peremeheõigusi piiritaguste marodööride ja „piiride avardajate“ kubjastele. Suure kurbusega tuleb nentida, et põlisrahvas on astumas teed, mida omal ajal oli astunud rahvuseepose nimikangelane, kes sai hukka läbi omaenese mõõga, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.