Rembrandt: Belsassari pidu, 1635. Foto: Wikimedia

Maailm on muutunud! Lääne hegemooniat juhib Donald Trump. Euroopagi on muutumas ja kui Euroopa Liit meelt parandada suudab ning laiali ei jookse, on see tugevate rahvusriikide oma. Ühed viimastest, kes sellest aru ei saa, on teatud mõttekodalased, diplomaadid ja ametnikud, selgub 15. jaanuaril üllitatud uuringust "Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus", märgib Karol Kallas. 

Tänase välis- ja koduilma vastuolud panevad jätkuvalt imestama. Ühel pool on märkimisväärselt muutunud rajatagune ja -sisene keskkond ning teisel pool on jõuk poliitikuid, arvamusliidreid ning spetsialiste, kes väidavad, et need muutused on eksitus. Trump, Brexit ja EKRE on ajutised "hoovused", millel ei tohi lasta õiget, progressiivset, maailma rikkuda ning ajalugu tuleb sunniviisil lõpetada.

Samas võtmes imestamisväärne on Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI) valminud eurouuring. Uuringus leitakse, et Brexit on ainult värelus "õiges" reaalsuses ja me peame kramplikult kinni hoidma eurokuvandist, milline see oli 2004. aastal. Berliin ja Pariis on "õiged" europealinnad, Budapest ning Varssavi samal ajal "valed", vahendab uuring "õigete" inimeste arvamust.

Euroopa Liit on USA, Läänt hõlmava, hegemoonia nõdravõitu peegeldus.

Olgu siinkohal taustaks ära märgitud, et maailm on mõjupiirkonnad. Hegemooniad. Täna me võime olla oma hegemooni, Ameerika Ühendriikidega, suhteliselt rahul. USA kasvav patriotism, traditsiooniliste väärtuste taas ausse tõstmine ja antiglobalism on inimlikuma maailmavaate osad kui seda oli Barack Obama aegne paaniline progressiivse Hea Uue Ilma ehitamine. Euroopa Liit tahab ise koledal kombel, kuid see ei ole päris hegemoonia. Euroopa Liit on USA, Läänt hõlmava, hegemoonia nõdravõitu peegeldus.

Põhimõtteline viga, mida EVI uurijad teevad, on Eesti Vabariigi valijaskonna suure osa (⅕) tahte nimetamine "äikesepilvedeks ja kärgatusteks". Üks uuringu koostaja ja EVI direktor Kristi Raik arvab: "…sisepoliitika hoovustel ei tohi lasta lõhkuda kuvandit Eestist kui mõistlikust ja kogu ELi tulevikust hoolivast riigist, kelle arvamusi Euroopa pealinnad kuulda võtavad". On lihtsalt imetlusväärne, kuidas inimesed näevad Eesti demokraatiat välispoliitilise riskina, panemata selle juures tähele, et Matteo Salvini on tõenäoliselt järgmine Itaalia peaminister, Marine Le Peni ja Marion Marechali populaarsus Prantsusmaal ainult kasvab, AfD on Saksamaa populaarsuselt kolmas partei, mille tulevik peale Suurt "wir schaffen das" Muttit on täis päikest ja parem ilmavaade on tõusuteel kõikjal Euroliidus.

Kellel on Jimmie Åkessoni ja Jussi Halla-ahoga rohkem ühiseid teemasid, kas Kaja Kallasel või Mart Helmel?

Uuring soovitab panna rõhku koostööle Põhjala riikidega. Taani sotsialistid räägivad sama juttu, mida meie EKRE, Rootsi Demokraadid ja Põlissoomalsed on vastavalt Rootsi ja Soome kõige populaarsemad parteid. Mis kõik viitab ainult ühele: EKRE on suur välispoliitiline võimalus, mitte "äikesepilved ja kärgatused". Kellel on Jimmie Åkessoni ja Jussi Halla-ahoga rohkem ühiseid teemasid, kas Kaja Kallasel või Mart Helmel?  Koledaks ajab välispoliitilise ilma hoopis see, et (meie) diplomaadid ja ametnikud sellist ilmset tõsiasja ei tunnista. Mis omakorda näitab üht-teist ka EVI ja selle teadurite "kaalukuse" kohta. EKRE on kartellistunud Eesti poliitika konnatiigis sõõm värsket õhku ja nad nimetavad seda hirmutavaks ilmastikunähtuseks… Tähelepanuväärne (vaimu)pimedus, võiks mõni kõrvaltvaataja arvata ja viidata sealjuures, et kui pime juhib…

Euroopa Liit võib USA kõrval tunduda kuidagi tähtsana, kuid see on meie riigi ja rahvuse huvide suhtes märksa vaenulikum. Euroopa Liidust on olnud meile omal ajal tolku rohkem kui küll, kuid tänaseks on saanud sellest koloss, mis iseendal jalgu alt ära raiub ja ähvardab meie kallist kodumaad oma rusude alla matta. Jalgade raiumise – ja kolossi üdini ebademokraatliku olemuse – kõige suurepärasemaks näiteks on Brexiti ümber toimuv. Asemel, et peale Liidu ühe suurema panustaja lahkumist teha oma maailmavaate osas mõnedki järeldused ja hakata eelarvet koomale tõmbama, kuulutatakse välja progressiivne, kogu Liidu majandust pea-peale pöörav, triljonieurone kliimaravi projekt. (Euroopa Liidu 2019. aasta eelarve oli kuus korda väiksem, 166 miljardit ja kõigi Liidu riikide SKT kokku 18,2 triljonit eurot.)

Trump ja Brexit on "menee, menee, tekeel, ufarsiin" kiri seinal.

Trump ja Brexit on "menee, menee, tekeel, ufarsiin" kiri seinal (Taaniel 5:25–28), kuid Euroliit meelt parandanud ei ole ning sõnumi seletajad on tänaseni põlu all. Eurobürokraatia ja -parlament peaks Strasbourgi kulude kokkuhoiu mõttes maha jätma, kuid selle asemel suurendatakse tippbürokraatide lennutaksode eelarvet poole võrra. Millest järeldus: alkohooliku sõber ei ole see, kes alkohoolikuga koos viina viskab, vaid see kes aitab tal viinaveast lahti saada. Euroopa Liidu (ja liikmesriikide) juhtlambad ja -oinad on täna progressiivse ideoloogia Hea Uue Ilma ulmadele andudes poliitilised alkohoolikud ning mitte miski ei näita, et keegi oleks valmis tunnistama, et Euroopa Liidul on märkimisväärseid probleeme. Asemel, et rääkida ravivõimalustest, soovitab kõnealune uuring rõhku panna joomisele.

Kui palju on suurema osa 20. sajandist Raudse eesriide varjus kannatanud "uue" Euroopa riigid vanale Euroopale rääkinud, et Venemaa on ränk julgeolekuoht ja see finantseerib oma "Vene Maailma" ehitamist nafta- ning gaasirahast? Mis siis, et suur osa Gruusiast on okupeeritud ja Ukrainas käib sõda, Nord Streame ehitatakse juurde, sest Euroopa "õigete" pealinnade arust on tegemist "ainult majandusküsimusega". Mis võtab kenasti kokku "Euroopa ühtsuse". Meie huvide ainsaks kaitsjaks oli seegi kord Lombitagune hegemoon, lajatades Põhjavoolu ehitajatele sanktsioonidega, mitte "Euroopa pealinnad".

MEGA! Make Estonia Great Again!

Piibli õpetuse võtab kokku tarkusesõna "armasta oma ligimest nagu iseennast". Progressiividele meeldib rääkida teiste inimeste armastamisest ja "väärikusest", kuid täiesti unustatakse ära enesearmastus. Samast, Kümne käsu kokkuvõttest, võib teha välispoliitilise järelduse: kaalukas välispoliitika algab terviklikust sisepoliitikast. Ehk Eesti moto Euroopa Liidus ei peaks olema mitte nürimeelne "mõistlikkus" vaid "tehes Eesti (taas) suureks, teeme me suureks ka Euroopa Liidu". MEGA! Make Estonia Great Again! Või kui olla küünilisem ja arvata, et "riikidel on ainult huvid", siis esimese hooga peaks Eestit huvitama Eesti! Selleks, et meid võiks huvitada Euroopa Liit.

Uuring elevandi arvamusest

EVI koostas uuringu Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja selle järeldused tehti 52 anonüümse intervjuu põhjal. 24 intervjuud tehti Eesti diplomaatide ja ametnikega, 18 liikmesriikide diplomaatide ning 10 Euroopa Liidu institutsioonide ametnikega.

Uuringu pealkiri (Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus) kõlab võtmes "mida elevant meist arvab". Elevandid tuleb ära kodustada või metsa lahti lasta, mitte nende arvamust uurida. Ehk jõuame tagasi eelpool mainitud "huvide" juurde: elevandi kasvatamiseks on vaja iseloomu.

Tuues ühe paralleeli: kui palju, mida ja kui adekvaatset infot me oleksime Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohta omal ajal saanud, kui sarnane küsitlus oleks toime pandud ENSV Nõukogude Liidu Ülemnõukogu saadikute, vennasvabariikide esindajate ja üleliiduliste ministeeriumite töötajate seas? Kommunismini oleks jäänud ainult veel mõned aastad, kuid välis- ja sisevaenlased ei maga? Ehk tulemuseks oleks olnud suure tõenäosusega enam-vähem samasugune, status quo ihalusest tilkuv jutt.

Visegrád päästab Euroopa

Uuringus nähakse probleemina, et Eesti otsib kontakti Visegrádi riikidega. "Eesti on teinud samme Ungarile ja Poolale lähenemiseks. EKRE retoorikas tuuakse need riigid sageli esile kui Eesti eeskujud ja partnerid ELis; neid kujutatakse riikidena, mis kaitsevad tuliselt riiklikke huvisid Brüsseli vastu ja püüavad riikide suveräänsust taastada," kirjutatakse EVI uuringu 23. leheküljel.

Mõni lõik hiljem võetakse uuringus (lk 24) pehmelt öeldes väga julge seisukoht: "Oluline on teadvustada, et positsioneerides ennast Visegrádi riikidega samasse rühma, riskib Eesti oma maine kahjustamise ja mõju vähenemisega."

Diplomaadid ja euronomenklatuur ütlevad meile EVI uuringu läbi, et Euroopa rahvuslike jõududega koostööd teha ei tohi – vaatamata kõigile Salvinidele, Marechalidele ning Halla-ahodele.

Siinkohal tuleb üle korrata, et nimetatud uuring kajastab meie ja välismaiste diplomaatide ning ametnike arvamust. Ehk meie- ja euronomenklatuur leiab, et Eesti peab olema küll "mõistlik", kuid Euroopa Liit jaguneb rühmadeks, kellest mõnega suhtlemine kahjustab mainet. Diplomaadid ja euronomenklatuur ütlevad meile EVI uuringu läbi, et Euroopa rahvuslike jõududega koostööd teha ei tohi – vaatamata kõigile Salvinidele, Marechalidele ning Halla-ahodele.

Homo sapiens vs Homo euronicus

Raik kirjutab uuringu eelpool viidatud tutvustuses, et "Brexiti tõttu on tasakaalupunkt selgelt liikunud Saksa-Prantsuse teljele. Tugevad sidemed Pariisi ja Berliiniga saavad senisest veel olulisemaks."

Massiimmigratsiooni lembus on Euroliidu raskekujuline sarnasus eelmise suure liidu, kuhu meil oli samuti "au" kuuluda, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga.

Saksamaa ja Prantsusmaaga "tugevate sidemete" otsimisest rääkides, siis mõlemad riigid on täna ÜRO Rändepakti ja sisserändajate sundümberasustamise eestkõnelejad. Massiimmigratsiooni lembus on Euroliidu raskekujuline sarnasus eelmise suure liidu, kuhu meil oli samuti "au" kuuluda, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga. Kui NSVL-i eesmärgiks oli uue "nõukogude inimese" – homo soveticuse – kasvatamine, siis eurokraatide arus paistab olevat maad võtnud plaan vahetada Euroopa rahvad sisserändajate vastu, segada neid võimalikult suurel määral Euroopa põliselanikega ja luua kalergilik pruuni värvi juurteta "uus eurooplane" – homo euronicus.

Nii Saksamaal kui Prantsusmaal suurenevad sotsiaalsed pinged. Eurotrükipidu on ületanud kõik mõistlikkuse piirid ja Prantsusmaa on sisuliselt oma ülekoormatud sotsiaalsüsteemiga pankrotis. Riigivõlg on üle 2,3 triljoni euro (99+% SKT-st) ja pealinnas ajab üks meeleavaldus ning vägivallaakt teist taga. Rääkimata üha rohkem segregeeruvatest agulitest ning kirikute põletamisest.

Võttes arvesse sisserändelembese "vana" Euroopa üha enam põrmu langevat sisekorda, seni veel võimu juures olevate progressiivsete poliitiliste jõudude soovimatust pealetungiva islamismi ja vasakäärmuslusega midagi ette võtta, siis peame me lootma, et pääseme NATOs kaasa lüües lähiaastatel "Euroopa pealinnade" tänavatel korda hoides ja "töö ning puhkelaagreid" valvates, mitte meil ei tule Visegrádi piiridel koos poolakate ning ungarlastega džihhadiste tõrjuda.

Homo sapiens saab aru, et kui mõnel riigil on Euroopa Liidus lootust, siis on need pea olematu sisserändega ja katoliiklikud Poola ning Ungari.

Homo sapiens saab aru, et kui mõnel riigil on Euroopa Liidus lootust, siis on need pea olematu sisserändega ja katoliiklikud Poola ning Ungari. Mille tõttu toovad täna välispoliitiliselt rohkem kasu Jaak Madisoni Poola kohtureformi kaitsvad sõnavõtud Europarlamendis, kui sügavale riiki kaevunud diplomaatide-bürokraatide seisukohad. Madisoni jutt leidis laialdast äramärkimist Poola suuremate meediakanalite lehekülgedel-eetris, mis üldise pan'ide tagumise taustal vägagi hästi silma paistis.

Kui EVI uuringu järele midagi "kujundama" hakatakse, siis lõpeb see koledas augus. Kus pealekauba "müristab ja välku lööb".