Foto: Hippopx

Hiljutine Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi Facebookist ja Twitterist eemaldamine on paljud Euroopa riigijuhid ja poliitikud nii ära ehmatanud, et kiirkorras on ette võetud USA tehnooligarhia ohjeldamine.

Viimaste aastate jooksul on korduvalt räägitud, et suurte sotsiaalmeedia- ja tehnoloogiaplatvormide isepäisuse peaks kuidagi ühiskondlikule kontrollile allutama. President Trumpi sotsiaalmeediast väljaheitmine näitas rahvusvahelisele üldsusele teravalt kätte, et vahendid, millega kaitsta õigusriigi põhimõtteid Silicon Valley tehnohiidude türannia eest, on äärmiselt piiratud, vahendab ReMix.

Suur hulk riike üle maailma on viimaste päevade jooksul teinud sotsiaalmeediasauruste taltsutamisest ühe poliitilise agenda peaküsimuse. Sealhulgas paljud Euroopa Liidu riigid on otsustanud, et nad ei oota ära Liidu digiteenuste õigusakti (Digital Services Act; DSA) ja digiturgude õigusakti (Digital Markets Act; DMA), mida Euroopa Komisjon esitles möödunud detsembris, ja liiguvad edasi oma seadusandluse kehtestamisega. 

Esimesena peaksid jõustuma Poola sotsiaalmeediaettevõtete omavoli kammitsevad seadused. Möödunud reedel esitles Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro seaduseelnõu, millega tagatakse Poola internetikasutajate sõnavabadus ning tehakse sotsiaalmeediaettevõtetele inimeste põhiõigustega tagatud sõna ja arvamusvabaduse piiramine märgatavalt keerulisemaks.

Poola on sotsmeedia taltsutamises esirinnas

Seaduseelnõus nähakse ette, et juhul kui mõni sotsmeediahiid ahistab mõnda Poola vastava platvormi kasutajat, on tollel võimalus pöörduda nõndanimetatud Sõnavabaduse nõukogu poole. Sõnavabaduse nõukogu koosneb ekspertidest, kes määratakse ametisse Poola parlamendi alamkoja (Sejmi) kolme viiendiku häältega. Blokeeritud või peatatud kontode omanikud peavad esmalt pöörduma pretensioonidega sotsiaalmeediaplatvormi poole ja kui nende kaebusele pole 48 tunni jooksul vastatud või vastus pole rahuldav, võivad nad esitada kaebuse Sõnavabaduse nõukogule. 

Seaduseelnõus nähakse ette ka kuni 2,2 miljoni euroni ulatuvad trahvid sotsiaalmeediaettevõtetele, kes piiravad inimeste seadusega kaitstud sõnavabadust. 

Pariis ei hooli Brüsseli õigusaktidest  

Sotsiaalmeediaplatvormide vastutus on äkisti muutunud tähtsaks teemaks ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jaoks. Möödunud nädalavahetusel kopeeris Prantsusmaa valitsus pea täielikult Euroopa Liidu DSA õigusakti oma seaduseelnõusse ja esitas Rahvusassambleele kinnitamiseks. Rahvusassamblee hakkab seda arutama juba käesoleval nädalal ja võetakse vastu lähimate kuude jooksul.

Pariis saab aru, et Euroopa Liidu vastavad õigusaktid ei jõustu enne 2023. aasta detsembrit. Samas on Prantsusmaa valitsuse käitumine juba põhjustanud pahameelt ka Brüsseli võimukoridorides, kus esimesele heidetakse ette, et see üritab Euroopa Liidu institutsioonidele peale suruda oma versiooni digiteenuste õigusaktist.

Saksamaale on sotsmeediahiiude omavoli probleem

Eelmisel neljapäeval kinnitas Bundestag konkurentsiseaduseid muutva seaduseelnõu, mis teeb Saksamaast esimese maailma riigi, kus on kehtestatud digiplatvormide tegevust otseselt reguleerivad seadused. 

Suurte tehnohiidude tegutsemisvabadust piiratakse uute seadustega märgatavalt ja selleski seadusandlikus algatuses nähakse soovi suurendada oma mõjukust ning mõjutada Euroopa Liidu digiturgude reguleerimise agendat. Samuti on päris suur osa Saksamaa reformikavast kirjutatud maha Euroopa Komisjoni digiturgude õigusaktist.

Ungari justiitsminister Judit Varga teatas 18. jaanuaril, et riigil on kavas Silicon Valley tehnohiiglaste omavoli piirata:

“Kuna [sotsmeediaplatvormide] rikkumised on süstemaatilised, peame me kiirkorras midagi ette võtma. Selle tõttu kutsusin ma kokku erakorralise Digivabaduste komitee istungi. Käesoleval nädalal kohtuma ma ka Ungari Konkurentsiameti juhiga teemal, kuidas oleks võimalik sanktsioneerida ebaeetilist äritegevust,” kirjutas Varga.

Kuna poliitiline kliima on kõigis mainitud riikides erinev, pole veel kindel, kuidas kavandatav seadusandlus neis sõnavabadust hakkab mõjutama. Konservatiivsetes Poolas ja Ungaris on kõige olulisemaks küsimuseks parempoolsete ja kristlike vaadete piiramine, samas kui Prantsusmaal ja Saksamaal võetakse sihikule “vihakõne”. Kuna kahes viimati mainitud riigis on äärmiselt nõder sisserändepoliitika, siis on möödanikus “vihakõneks” osutunud ka näiteks massisisserände või islamiterrorismi kritiseerimine ja uutes seadustes võib näha soovi piirata peavoolupoliitikaga konkureerivaid poliitilisi vaateid ning valitsuse poliitika arvustamist.

Samuti on Europol korraldanud mitmes Euroopa Liidu riigis vihakõnelejate massarreteerimisi.

Mitmed sõnavabaduse kaitsjad on osutanud, et nii Euroopa Liit kui Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikatega ühte jalga käivad riigid ei soovi niivõrd sotsiaalmeediaplatvormide taltsustamist ja arvamusvabaduse kaitsmist, kuivõrd sotsmeediahiidude valduses olevate kontrollimehhanismide enda teenistusse rakendamist.

Toimetas Karol Kallas