Ühendkuningriigi konservatiivse nädalalehe Spectator asetoimetaja Freddy Gray leiab, et Hollandi valimiste võitja Geert Wildersi edu taga on nii inimeste rahulolematus massisisserände kui nomenklatuuriga.
Geert Wildersi ülekaalukas võit Hollandi valimistel on järjekordne hoop Euroopa Liidule. Hollandi poliitika eripärad tähendavad siiski, et tugeva valitsuse moodustamine on tema jaoks keeruline. Kuid Wildersi valimisvõit, mis alles mõned nädalad tagasi paistis võimatuna, näitab kõigile, meeldigu see või mitte, et sisserände vastane poliitika on 21. sajandi demokraatias kõige võimsam jõud. Lisaks tõstatab Wildersi võit küsimuse, kuidas Iisraeli ja Palestiina sõda mõjutab valimisi väljaspool Püha Maad.
Loomulikult on Wildersi edu taga palju asjaolusid: tema võidule aitasid kaasa Euroopa Liidu vastased "Nexiti" [Hollandi lahkumine Euroopa Liidust] seisukohad, tema juhitud Vabaduspartei (PVV) vasakpoolsete kliimakaitsjate vastu suunatud koostöö Hollandi põllumeestega ja tema põhimõtteline vastuseis rohelisele tegevuskavale laiemalt.
Kuid 7. oktoobril, kui Hamas korraldas Iisraelis veretöö, näitasid küsitlused tema parteile 12-protsendist toetust. Oktoobri jooksul kasvas PVV toetus rohkem kui kaks korda.
Mis siis juhtus? Hollandis toimusid suured Palestiinat toetavad meeleavaldused. 14. oktoobril avaldas Amsterdamis Palestiina toetuseks meelt 20 000 inimest. Hollandi möödunud kuu kõige suurem uudis, nagu ka Ühendkuningriigis, oli inimeste väga suur hulk, kes lehvitasid tänavatel Palestiina lippe ja sõimasid oma valitsust, et see ei mõista hukka Iisraeli vägivalda.
Täna on liiga vara öelda, kas need meeleavaldused tõid kaasa vihase tagasilöögi hääletuskastide juures ja viisid Euroopa ühe kõige islamivaenulikuma poliitiku valimisvõiduni. Samas selliste tõikade kokkusattumine on liiga tähelepanuväärne, et seda eirata.
Kas me näeme üle lääneriikide edaspidigi selliseid valimiste šokke? Giorgia Meloni võitis Itaalia valimised, Marine Le Peni Rahvusliikumine on Prantsusmaal parteide toetusküsitlustes esirinnas ja Saksamaa Alternatiiv Saksamaale (AfD) pooldajate hulk kasvab jätkuvalt. Kõigele lisaks pole Atlandi ookeani taga kuhugi kadunud mees nimega Donald [Trump]. Kõik kokku näitab, et rahvuslus ja 2016. aastal alanud populistlik mäss pole kuhugi kadunud.
Tõlkis Karol Kallas