Kui ilmselge topeltstandardite rakendamine prokuratuuri juhtkonna poolt heaks kiidetakse, siis ei saa teha muud järeldust kui see, et prokuratuur ei lähtu oma tegevuses õigusriigi põhimõttest, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Esmaspäeval langetas Tartu Maakohus otsuse, millega mõisteti (oma süüd siiani eitav) tartlanna Mari-Liis Klein süüdi selles, et ta esitas õiguskaitseorganitele valekaebuse, nagu oleks teda mullu 1. septembril tänaval vägivaldselt rünnatud. Kohus otsustas tõendeid hinnates, et nimetatud ajal ja kohas sellist rünnet toimuda ei saanud.
Kõnealune juhtum tuletab aga meelde, kuidas 2018. aasta sügisel aitas prokuratuur riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi ameeriklannast abikaasal Mary Krossil pääseda ilma süüdimõistva kohtuotsuseta Kleini juhtumiga väga sarnastel põhjustel algatatud kriminaalmenetlusest.
Mäletatavasti toetas prokurör Ülle Jaanhold Krossi kaitsja ettepanekut lõpetada kriminaalmenetlus väidetava avaliku menetlushuvi puudumise tõttu oportuniteediga. See tähendas, et Kross väljus kriminaalmenetlusest ilma süüdimõistva otsuseta ja ilma isegi oma süüd tunnistamata.
Riigi peaprokurör võlgneb avalikkusele selgituse, miks rakendab prokuratuur õigusriigi ideaaliga ühitamatuid topeltstandardeid.
Paratamatult jääb prokuratuuri poolt erinevate inimeste suhtes sedavõrd erineva lähenemise rakendamisest äärmiselt näotu mulje ning kinnistub veendumus, et kuigi põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, on osad heade sidemetega isikud Eesti Vabariigis siiski „võrdsemad" kui teised. Krossi juhtumis avalikku menetlushuvi ei nähtud, seevastu Kleini juhtumis seda nähti.
Isegi justiitsminister Raivo Aeg ütles selle kohta, et kahe nimetatud juhtumi puhul käib jutt täiesti analoogsetest tegudest, ent ometi on „meie väikeses Eesti riigis kardinaalselt erinev karistamispraktika." Minister lisas täiesti põhjendatult, et „kui on ühesugused juhtumid, peaks olema ka ühesed reaktsioonid ja karistused."
Kujunenud olukorras võlgneb riigi peaprokurör Andres Parmas avalikkusele selgituse, miks rakendab prokuratuur samalaadsete kuritegude menetlemisel nii ilmseid ja õigusriigi ideaaliga absoluutselt ühitamatuid topeltstandardeid.
Just samuti tuleb prokuratuuri juhtkonnalt nõuda selgitust selle kohta, miks töötab Krossile kingituse teinud Jaanhold endiselt ringkonnaprokurörina, olgugi et praegune riigi peaprokurör Parmas ise tunnistas veel kohtunikuametis olles nüüdseks kustutatud sotsiaalmeedia postituses, et Krossi kriminaalasja lõpetamine väidetava avaliku menetlushuvi puudumise tõttu oli häbiväärselt vale otsus.
Kui erinevate inimeste suhtes erinevate standardite rakendamine prokuratuuri juhtkonna poolt heaks kiidetakse, ei saa teha muud järeldust kui see, et prokuratuur ei lähtu oma tegevuses õigusriigi põhimõttest, mille oluliseks osaks on inimeste võrdsus seaduse ees. Kui see on nii, kahaneb veelgi kodanike usk Eesti Vabariiki kui õigusriiki.
Juhtkiri: Mary Krossile kingituse teinud prokurör Ülle Jaanhold tuleb ametist tagandada