Kolm organisatsiooni – Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust – tegid ühispöördumise seonduvalt täna toimuva Rail Balticu trassi ehituse sümboolse nurgakivi rajamisega. Alljärgnevalt on pöördumine ära toodud muutmata kujul.
Rail Balticu kohtuvaidluse alguses lubas riik oma kirjas kohtule, et raudtee põhitrassi ehitustöödega ei alustata enne kohtuvaidluse lõppu ja raudtee tehnilise projekti valmimist. Viaduktile piduliku nurgakivi panemine on trikk avalikkuse eksitamiseks positiivsete uudistega.
Rahandusministeerium kirjutas kohtule: „[K]ui esialgset õiguskaitset ei rakendata, saaks pöördumatu olla olukord ainult sellisel juhul, kui halduskohtuvaidluse käigus alustatakse selliseid ehitustöid, mida ei ole hiljem võimalik enam likvideerida. Selgitame, et Rail Baltic raudtee trassi ehitustöödega ei alustata enne raudtee tehnilise projekti valimist, mis on äärmiselt suuremahuline ja ei valmi koguulatuses enne 2020. aasta II poolaastat."
Tänaseks ei ole kohtuvaidlus lõppenud. Valminud pole ka raudtee tehniline projekt. Liiatigi puudub ehitusluba. Isegi keskkonnamõjude hindamise protsess on algstaadiumis.
Nurgakivi panek Saustinõmme maanteeviaduktile, et tähistada Rail Balticu raudteeühenduse trassi esimese objekti ehituse alustamist, kujutab endast meeleheitlikku katset otsida positiivset meediatähelepanu. Ühisettevõtte olukorra hindamise järel loobusid soomlased aktsionäristaatusest. Viimase aasta jooksul on lahkunud kuus tippjuhti. 62 Rail Balticu töötajat on saatnud ühispöördumise selle kohta, et projekt on suures kriisis.
See kõik näitab tõsiseid sisemisi probleeme. Varasematele arvukatele muredele seoses rahastusprobleemide ja vastuoluliste tasuvusuuringutega on avaliku elu tegelased (vt siit ja siit – toim), kodanikuliikumised ja keskkonnaorganisatsioonid juba ammu osutanud.
Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid ei ole raudteeühenduse sisseseadmise vastu Euroopaga. Vastupidi, oleme alati tegutsenud sooviga rajada see ausalt, läbipaistvalt ning Eestile parimal viisil. Oleme aga seisukohal, et Rail Balticu tegelik nurgakivi on võimalik paika sättida pärast seda, kui:
- käimasolevate protsesside tulemusena on selgunud õiguspärane trass ja raudtee rajamise tegelikud sotsiaalmajanduslikud- ning keskkonnatingimused; on korrektselt uuritud olemasoleva raudteetrassi kasutamise võimalusi, et vähendada keskkonnakahjusid ja leida projekti teostamiseks Eestile rahaliselt jõukohane variant;
- raudtee rahastamise osapooled on selgunud ja panuste suurused kokku lepitud.
Et projekt saaks positiivselt edeneda, on vaja ka sisulist kaasamist ja julgust teha senises kursis muudatusi.
Toimetas Varro Vooglaid