Kui me oma suuga laulame pühadusest, aga tegudega, nagu homoabielu, rüvetame seda, siis on võimalik, et varsti ei ole meil enam ei maad ega rahvast, kirjutab Pille Voll.
Nädal aega tagasi toimus noorte laulu- ja tantsupidu, mis kandis nime ''Püha on maa''.
Üleilmses kultuuriruumis on meie laulupeod haruldased – sellist üldrahvalike pidude tava ei ole just igal maal ega riigis. Aga väikese eesti rahva jaoks on laulupeod kestvuse ja järjepidevuse mõttes väga olulised, hoides ning kandes edasi meie kultuuri ja traditsioone. Viimasele laulupeole andsid korraldajad minu meelest väga kohase nime – ''Püha on Maa''.
Püha tähistab midagi, mis on oluline, eriline, puutumatu, tõene, väärt hoidmist ja eraldamist. Religioossest vaatenurgast kuulub püha tähendus jumalikku valdkonda.
Traditsiooniliselt on ajaloos on pühaks peetud Jumalat, perekonda ja kodumaad.
Aga mis teeb rahvast rahva ja maast kodumaa?
Need on inimesed!
Kahjuks elame täna Eesti riigis paralleelmaailmades.
Jah, tuleme laulupeol kokku ja tõesti kogeme võimsat sünergiat, laulame ühel häälel koos kümnete tuhandetega ning on üks lõpulaul, mis toob alati pisara silmi, olgu siis lauluväljakul või teleri ees. Aga peolt lahkudes seisame taas silmitsi reaalsusega, et eesti rahva sündimus langeb kiirelt – eelmisel aastal oli see meie ajaloo madalaim.
Ka inimelu kuulub pühaduse kategooriasse.
Elu on püha!
Kui palju me rahvana pingutame täna selleks, et igal inimesel oleks õigus sündida ja elada?!
Võime küll nõustuda, et püha on maa, aga mis on maa ilma inimesteta?
Milline on eesti rahva tulevik ja saatus ilma pühaduseta?
Paljud meie riigi rajajad ja ka esimeste laulupidude korraldajad olid pühendunud usklikud, kes mõistsid, kust tuleb pühadus ja mis teeb maa pühaks. Nad olid ära tabanud Eesti vaimu ehk rahvusliku identiteedi, milleks on lauluga Kõigekõrgema austamine.
Kui me oma suuga laulame pühadusest, aga tegudega (homoabielu) rüvetame seda, siis on võimalik, et varsti ei ole meil enam ei maad ega rahvast.
Meie kestmise võimalus on Jumalas – kui taotleme tõelist pühadust nii sõnades kui ka tegudes.