Varjupaigataotlejad Iraagist Lahti pagulaskeskuses 2015. a septembris. Foto: Markku Ulander, Lehtikuva/Scanpix

Soome Migratsiooniamet hoiatab, et mitmekultuurilisus muudab Soome ühiskonda ja seab ohtu politsei tööturvalisuse.

“Mitmekultuuriliseks muutumine nõrgestab Soome ühiskonda, kahjustades muuhulgas politsei tegutsemisvõimalusi.” Nii tõdeb Migratsioonimet (Maahanmuuttovirasto) oma aruandes kommentaariks parlamendi välis- ja turvalisuspoliitika alasele järelpärimisele.

“Mitmekultuurilisus muudab Soome ühiskonda. Immigrantide kultuuris puudub selline usaldus riigiametnike vastu, nagu on see olnud kombeks põliselanikkonnal. Politsei operatsioonidesse on suhtutud väga erinevate reaktsioonidega. Väiksemategi häireolukordade puhul peab politsei välja saatma mitmed patrullid omaenda turvalisuse tagamiseks,” öeldakse Migratsiooniameti juhataja asetäitja Raimo Pyysalo poolt allkirjastatud aruandes.

Migratsiooni tavapäraseks tulemuseks on ka etniline rühmitumine, tõdeb Migratsiooniamet ehk Migri.

“Inimesed otsivad kontakte oma kultuuriruumi kuuluvate inimestega. See nõrgestab integratsiooni kohalikku ühiskonda ning põhjustab juuretust, kui “kodunemine” ei õnnestu. Puuduliku keeleoskuse, halva koolituse ja töötuse tagajärjeks on eraldatus ühiskonnast. See omakorda tingib meelemürkide kasutamise ja kuritegevuse.”

Eelnevast johtuv ebavõrdne tulude jagunemine ning võimalik rassismikogemus võivad Migri arvates eraldatuse juurest viia radikaliseerumiseni. Sotsiaalmeedias leviv propaganda ja värbamistöö on tõhus. On sagenenud Soome-vastane soomekeelne džihadistlik propaganda, tõdeb siseministeeriumi eriraport. Soome ei ole siiski terroriorganisatsioonide esmane või strateegiline sihtmärk. Seega moodustavad riskifaktori pigem ükskikud tegutsejad.

Migri teeb kokkuvõtte: “Integratsiooni ebaefektiivsus ja sotsiaalsed probleemid võivad viia “üksiküritajate” aktiveerumiseni.”

Politseikolledži teadlased on hoiatanud Soome migratsioonipoliitikas kanda kinnitanud turvalisusmõõtme unustamise eest. Kui integreerumine ei tõhustu, tekib oht etniliste rühmituste sildistamiseks, eristumiseks ja halvimal juhul kujuneb sellest vägivaldne vastasseis. Samad uurijad on hoiatanud, et Soomegi võib tekkida ametivõimude seisukohast võttes keeruline olukord territooriumide näol, mida võib nimetada getodeks. Olukord on tuttav Rootsi näitel.

Ka siseministeeriumi politseiosakond kinnitas tähelepanu politsei töökeskkonna muutumisele. Varjupaigataotlejate arvu kasvamine on seda mõjutanud juba praegu. Küsimus ei ole niivõrd seaduserikkumiste hulga kasvus kui häireolukordade loomuses.

Kõik Riiginõukogu turvalisusküsimustega seotud aruanded avaldati parlamendi võrgulehes teisipäeval (vt siit ja siit). Esil on olnud eelkõige Soome Kaitsepolitsei (Supo) aruanne välismaalaste maatehingutest ja nendega liituvatest riskidest.

Migri tõstis muuhulgas esile ka Venemaa rolli eelmise aasta varjupaigakriisis: “Immigratsiooni küsimustes ei või alahinnata suhteid Venemaaga, nagu näitas varjupaigataotlejate saabumine idapiiri põhjapoolse osa kaudu 2015.–2016. aasta talvel. Koostööl ja heanaaberlikel suhetel on otsene, vaoshoidev mõju varjupaigataotlejate hulgale.”

Siseministeerium ennustab, et senisest enam tekib raskusi nende varjupaigataotlejate maalt väljasaatmisega, kellele on ära öeldud: “Turvalisusküsimused muutuvad üha akuutsemaks, kui väljasaatmisi ei suudeta toime panna. Konfliktidest vaevatud maadest saabub jätkuvalt suur hulk isikuid, kes saavad eitava otsuse. Kui nad ei lahku maalt vabatahtlikult, jäävad nad riiki ebaseaduslikult, sest ei ole maad, kuhu neid välja saata.”

Väljaandest Uusi Suomi tõlkinud Roland Tõnisson