Arvutiprogrammeerija harutas lahti NASA kliimasimuleerimise mudeli E ja leidis, et selles on mitu kõige algelisema füüsika puudujääki.
Kogenud arvutiprogrammeerija Willis Eschenbach vaatas sisse NASA kliimaimiteerimise arvutimudelit E (NASA Model E Climate Simulations). Ta leidis sellest mitmeid puudujääke, mille pani kirja ülevaatesse, mis kannab pealkirja "Kliimamudelid ja kliimasegadused" (Climate Models and Climate Muddles), milles kirjeldatakse, mida ta NASA osutatud kliimamudeli koodist leidis, vahendab Daily Sceptic.
Kuigi mudeli programmeerijad on üritanud rajada mudeli füüsikale, on nad korduvalt komistanud probleemide otsa. Näiteks ei oska mudel kirjeldada polõnjasid (polynyas), mis on polaaralade jääkatte peale vastavalt aastaaegadele tekkivad sulaveekogud. Need on olulised arvestuste juures, kui palju päikesevalgust peegeldub ilmaruumi tagasi ja kui palju üleilmne soojenemine mõjutab Maa temperatuuri (albeedo arvestamisel). (Polõnjad on ka teatud tüüpi lahvandused jääs.)
Kuna polõnjad koosnevad veest, peaksid need külmuma, kui temperatuur langeb alla nulli. Ometigi näitab mudel E kood, et need ei jäätu ära isegi palju külmemate temperatuuride puhul. Magevett, mis ei jäätu, pole olemas. Selle asemel, et tuvastada, mis on mudeli füüsikaga valesti, lisasid NASA teadlased mudelile koodijupi, mis sundis polõnjad jäätuma, kui temperatuur langes liiga palju alla nulli.
Polõnjad pole ainus probleem, mida NASA teadlased koodikirvega lahendavad. Näiteks võib mudelis olla pilvkate mõnes maailma paigas negatiivne. Miinus-pilvesid ei ole olemas ja taas on tegemist vigase füüsikaga.
Samuti on võimalik mudelis näiteks keerata suhtelise niiskuse parameetreid, mis mõjutavad pilvkatte tekkimist ja nii planeedi albeedo arvestust.
Toimetas Karol Kallas