Endine põllumajandusministeeriumi asekantsler ja Statistikaameti peadirektor, praegu põllumajandusettevõtet juhtiv Andres Oopkaup sõnas Postimehele antud usutluses, et aina enam kehtestab riik ettevõtjatele asjatundmatuid ja koormavaid regulatsioone.
„Saksamaal on põhimõte, et ametnikuks ei saa enne, kui oled kaks aastat sektori ettevõttes töötanud, meil võiks see samuti nii olla," märkis ettevõtja. „Ma olen korduvalt ametnikele pakkunud – tulge mulle töövarjuks!" ütles Oopkaup. „Siis saaks ju näha, missuguseid otsuseid ma pean praktikas tegema ja mille vahel mul valida on."
Kriitikat riigi suunas on põllumehel veelgi. „Riik küll kehtestas põllumeestele eriolukorra, aga ma ei oska tuua ühtegi praktilist näidet, kuidas sellest kasu oleks," selgitas Oopkaup ja lisas näiteks, et kuigi selle alusel saaks küll laenu maksepuhkust taotleda, kuid seda said ju kõik laenajad ka ilma eriolukorrata teha. „Aga kõik, kellel on laen, teavad ju, et kui küsid maksepuhkust, siis intressid lähevad üles – see otsus on, nagu Joel Steinfeldi laulus öeldakse, vihmamantel uppujale."
Oopkaup osutab, et Eesti regulatiivorganid ei püüagi rahvusvahelise konkurentsi kontekstis mõtelda, pole ühtegi näidet, kus konkurentsieelis tuleks valitsuse otsusest, pigem on vastupidi. „Koormisi ja nõudeid on kasvatatud ükskõik mis ettekäändega ja ainult raha kogumise eesmärgil. Näiteks kütuseaktsiis: kütuseaktsiisi hakati koguma selle nimel, et ehitada ja hoida korras teid. Traktor teed ei lõhu, sest kulutab oma kütuse põllu peal, selle eest maksame vähem – loogiline! Aga nüüd plaanib valitsus kehtestada uued maksud. Juba praegu on Eesti kütuseaktsiis kõrgem kui muudes Euroopa riikides, ka Läti-Leedu kasutavad EL miinimummäära," kommenteerib Oopkaup. „Aga meil hakatakse aktsiise tõstma."
Põllumajandusettevõtja juhib tähelepanu ka sellele, et riik ei soodusta põllumajandust ka mitte selle läbi, et annaks oma maid otse põllumajandusettevõtjale vastuvõetavama hinnaga rendile. Riigimaa rentimine käib oksjoni kaudu, kus sageli panevad maadele käpa peale ärimehed, kes siis hiljem pakuvad põllumeestele maa rentimist juba soolasema renditasuga.
Oopkaup nendib, et ka Euroopa Liidu põllumajandustoetustest pole enam palju abi hakkamasaamisel, kuna summad vähenevad ja nendegi taotlemine muutub järjest keerulisemaks ja segasemaks.
Toimetas René Allik